Arstid

Mulle ei meeldi arstid. Või õigemini mulle arstid üldiselt meeldivad kui inimesed, aga mulle ei meeldi arsti juures käia. Ma ei saa aru inimestest, kes iga oma valuga lähevad arsti juurde uusi rohtusid saama ja siis veel ja veell...veeel. Inimesed said kunagi oma valudega igat muud moodi hakkama. Saan ka mina.

Olgu, vahest väike valuvaigisti on tõesti vajalik. Eriti minu peavaludega.
Mul tegelt on Tallinnas hästi tore perearst. Ta on terve mu elu minu arst olnud. Ta on venelanna, aga lahe. Igakord kui mind näeb ( mis on tavaliselt kord 3-5 aasta jooksul) siis räägib mulle kui suureks ja ilusaks ja mida iganes veel ma kasvanud pole. Armas ju temast.
Viimati käisin ma arsti juures põskkoopapõletikuga kaks aastat tagasi kevadel. Mul oli vaja kiiresti sellest lahti saada, sest ma ei tahtnud oma reisi rikkuda. Enne seda oli kõige hullem haigus mu elus. Mycoplasma pneumonia... jõhker... surm oli lähedal. Arsti juurde läksin viimasel hetkel.

Tegelt juba paar päeva tagasi avastasin et mu kaelal on mingi mühk, selline väike. Täna telekat vaadates panin käe kaelale toeks ja ehmatasin, siis tuli meelde et see on seal juba pikemat aega. Vähk? Verevalum? Midagi muud? Ma ei tea. Mu elukaaslane muidugi kohe ütles, et mine arsti juurde. No miks? See võibolla mingi täiesti mõttetu väike asi ja arst ei saaks midagi teha. See võib ka midagi muud olla, aga siis ma ei tahaks teada ka.
Ma ei läinud traumapunkti siis kui ma kukkusin ka. Oli päris jõhker, aga kõik läks hästi ju:P Loodame et püsivaid kahjustusi polnud.

Muide telekas on kurjast aga sellest mõni teinekord!

Kartus

Ma kardan, et see on varsti läbi. Ma ei tea miks, aga ma ei saa. Ma olen kurb, aga mida kuradit ma teha saan??? Wasn't meant to be? Ma ju ei tea.
Hiilib ligi see tunne, et minu süü on kõik. Aga samas ei ole veel midagi, aga samas on ju ka.

Miks elu nii keeruline olema peab???

Nädalavahetus

Ah, kui hea!
Peale reedest loengut lippasin korraks koju ja andsin Etule ta madratsi ning siis elukaaslase õe juurde kanasuppi sööma. Istusime, sõime, jõime kakaod, küünlad põlesid ja akna taga läks tuul aina valjemaks. Mingi hetk pidime koju minema külalisi ootama. Jalutasime, käest kinni, tuul puhus, aga meil oli naeratus suul. Tartu on ka tormiga ilus:)

Õhtul saabusid minu tupsununnud Tallinnast. Nad tulid trilli ja tralliga ning levitasid tormituultest hoolimata mõnusaid võnkeid:P Istusime, tegime oma nalju, olime need kes me alati koos oleme. Pildistamishoos kukkus Kixa diivani taha, sest ta tahtis minu moodi olla ( ma enne poseerisin diivaNIL), aga juhtus nii..:D Kella 12 paiku otsustasime tantsima minna. Linnahärradel ei sobinud loomulikult jala minna ja sõitsin siis esimest korda Tartu aja jooksul taksoga. Ehk siis 3 minutit ja kohal! Keerutada jalga sai ikka mõnuga. Draamat sai ka, aga see ei ole minu jutt rääkida eksole;) Koju jõudes jäi magamise idee meist kaugele ( tähendab mõned siiski seda tegid) ja istusime meie köögis ja rääkisime ning tegime nalja ja enne kui arugi saime oli kell 7 hommikul. Uni oli väga lühike. Võrru/Otepääle minek toimus ju. Tore, siis et Suurt-Munamäge üles ei leita.

Laupäeva õhtu/öö veetsime Poku pool. Tupsununnutasime pisipoisse, mängisime Imagot ja olime. Mulle meeldib omadega olla. See on nii teistmoodi. Ma ei tea. Siin Tartus on toredaid inimesi, aga ma ei ole nendega kunagi päris see, kes ma tegelikult olen, sest siis nad ilmselt ehmataks ära. Ma olen ikka natuke naljakas inimene ja normaalne (mitte et normaalsus hea oleks) ei ole ma kuskilt otsast.
Hommikul tõusime, saime pannkooke ja tupsununnutasin titasid edasi. Katu kõhuke on juba ka täitsa titatootavaemmekõhu moodi. Millegi pärast läks aeg nii kiiresti, et järsku oli neil kõigil aeg minna koju - Talllinna. Nad tahtsid mind ka kaasa võtta, aga pole hullu, ma juba järgmine nädal tulen.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kui teil on väga kalleid sõpru, siis hoidke neist kümne miljoni küünega kinni, sest häid sõpru ei leia nii lihtsalt!
Minu tupsununnukesed teavad küll, mida ma nende vastu tunnen:) I'll miss you guys!

Kixa kukkus diivani taha:)

Ma armastan oma tüdrukuid ja poisse:)

Mida tähendavad külalised?

Külalised tähendavad väikest kinki, veini, pannkooke, viinamarju, kommi, apelsini, teed. Veel vestlust, söömist ja joomist. Mõnus rahulik neljapäeva õhtu.

Kes külas käisid?

Minu elukaaslase õde ja tema peika.

külm, nina löriseb, pea valutab... kuidas padjad lendasid!

Noh see peavalu, nina lörin ja külmus on tavalised. Kuigi jah, ma ei saa aru, miks meil jälle ei köeta??? Ma pean oma kodus istuma teki all ja sokid jalas.
See tuletab meelde, et mina ei saa sokkidega magada. Ma ei tea miks, aga ma ei suuda, mu varvastel on õhku vaja ja ruumi liigutada. Hommikul ärkan üles ja liigutan esimese asjana varbaid ning tavaliselt on nad vist teki alt väljas ka:) Minu kallil elukaaslasel on aga sokid öösiti jalas või vähemalt siis kui jahe on - ja seda on tihti siin.

Eile oli mul sotsioloogia test. Läks - ma ei tea... kuidagi. Selles mõttes, et ei olnud raske aga küsimused olid kahtlased. Aga võibolla olen ma ka loll.

Siis me käisime veel oma kursavendade soolaleivapeol. Esimene poolühika pidu. Naljakas oli ning isegi padjad lendasid. Olime muidugi mina ja Ingel ning mehed.
Mina läksin veel poistega tantsima.

Täna ma olen väsinud ja valutan. Jõudsime passida õiguseloengus, kus sai nii palju naerda, et mu kõhulihased annavad endast tunda. Pärast käisime veel kaltsukas shoppamas. 3pluusi ja üks dressikas = 87krooni. Minu kuuraha on nüüd paaegu läbi, aga pikk nädalavahetus ees. Okoouuu
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Mis/Kus on sinu lemmikpaik kodus?

Minu lemmikpaik(pilt tehtud täna aknalaual istudes) oma Tartu kodus on (voodi ei loe, see on nagu nii kõige parem koht) köögis asuv aknalaud.
Ma lugesin täna raamatut ja mingi kell märkasin, et õues on pime ja vihma sajab. Mõtlesin, et on aeg juua teed. Läksin kööki ja mind kohe kutsus sinna aknalauale istuma.

Tegin akna natuke lahti. Vaatasin välja - puud ( minu imestuseks on üks puu täiesti raagus ja teised enamvähem lehtedes), autod, mõned inimesed kõnnivad vahel mööda, teiste akendes tuled, televiisrionu vaatab saateid. Mulle meeldib aknast jälgida, mis toimub ja eriti kui väljas on vihmane ja jahe ning mina olen soojas toas. Tekib selline kindel tunne.

Vihma sajab ja sajab. Väljas ei olnud selline talverõskus vaid just see sügiseniiskus, mis mulle vahest meeldib. Mul ei tulnud kurba tuju vaid hoopis mõtlesin välja, et see aknalaud on mu lemmikkoht. Siis tekkiski küsimus, et huvitav kas teistel on ka oma lemmikkohad kodudes?

Tallinna kodus on mu lemmikkohta aga hoopis teine ( peale voodi ohv koors). Selleks on elutoa diivan. Seal ma vaatan telekat, õpin, mölisen vennaga, söön, karjun emale midagi, viskan kedagi sussiga jne - elu käib selle koha ümber.

Täiesti vastandlikud kohad ju. Ühes on rahu ja eraldatus. Teises on möll ümber.

Veider.

jälle siin

Ma olen Tartus tagasi. Kõik on samamoodi. Ma ei teagi, mis oleks pidanud 3päevaga muutuma.
Ainuke vahe on selles, et täna Maarikat koju saates nägime meie maja lähedal narkomaani süstimas. See oli hirmus. Ma ei oodanud seda Tartust.
Homme on majanduses kontrolltöö. Ma ei tea, mis sellest saab, sest mata on mul kõige nõrgem ja see töö pidi killer olema.
Mul on peavalu, uni ja jalg valutab. Astusin veits pahasti sellele.
Keegi mulle klaasi piima ei taha tuua?

Head und!

Veel kodus

Ma otsustasin veel venitada ja koju jääda ning alles homme Tartusse sõita. Mis ma seal ikka passin eksole, seda enam, et Ingel jäi ka Tallinna.
Laupäeva päeval olin kodus ja sõin ning niisama olesklesin. Lugesin veits majandust ka.
Laupäeva õhtu veetsin oma peikaga. Ta sõidab homme hommikul Rootsi tagasi. Tal pidi seal väga lahe olema.
Pühapäeval tulin lõunaks koju ja olesklesin, sõin ja lugesin. Majandus ajab mind nii närvi, et ma kohe ei tea, mida teha. Sorri, mul ei ole õrna aimugi kuidas neid ülesandeid lahendada ja mis sellest saab - ei tea. Isal on hea öelda, et see on lihtne. Tema plaanib majanduses magistrit teha ( hetkel tal kõrgharidus ITs). Majandus on rõve. Selles suhes, et teooria on enamvähem loogiline aga ülesanded. No kurat ma tahtsin matast nii kaugele kui võimalik saada. Aga ma olen loll naiivitar:)

Vaatan üle pikaaja "Ärapanijat". Ma arvan, et see pole enam nii hea kui alguses. Ärapanemine on juba liiga tavaline. Ajakirjandus ka seda täis ja noh, mõelge midagi uut välja. Juur ja Oja on lahedad, aga jah.

Mu peas olev muhk on ikka veel rõve valus. Vasakul poolel magada ei saa, mis on nõme, sest tavaliselt ma jään magama sel poolel. Kas te pole kunagi sellele mõelnud, et on olemas mingi kindel pool või siis poos, milles te magama jääte? Mina olen küll avastanud, et kui ma tahan voodis veel mingeid oma mõtteid mõelda siis olen paremal küljel ja kui tahan magama jääda siis keeran vasakule. Kõhuli või selili magamist pole ma kunagi ära õppinud. Tundub ebamugav.
See tuletas ka meelde "Friends"ide ühte osa, kus Chandler (Kixa hääldamisel Chääläändeer) arvas, et kaisus magada on ebamugav ja tal ruumi vaja, siis minuga on enamvähem sama. Mingi kehaline kontakt on vajalik aga mul on ruumi vaja, et ennast liigutada normaalselt. Veider, võibolla on see harjumus.

Ma tahaksin praegu nii väga kuskile kaugele. Natuke aega eemal olla ja oma prioriteedid paika panna. Hetkel ma ei saa lihtsalt täpselt aru, mis ma tahan ja kuhu ma edasi lähen.

Nädala FILM;)

Dr. Strangelove or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb
Dr. Strangelove ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi


Zanr: Komöödia/Põnevik
Stuudio: Hawk Films Ltd. (1964)
Pikkus: 1 tund 33 minutit
Lavastaja: Stanley Kubrick
Riik: Suurbritannia
Osades: Peter Sellers George C. ScottSterling HaydenKeenan WynnSlim Pickens


Ameerika õhujõudude kindral Jack D. Ripper (Sterling Hayden) kavatseb alustada tuumasõda Nõukogude Liiduga, arvates, et kommunistidel on plaanis mürgitada Ühendriikide veevarud. Ta saadab omavoliliselt teele lennukid, mis ründaksid kardetud vaenlast ning lukustab end seejärel üksi sõjaväebaasi. Kindral loodab, et vasturünnaku kartuses annab USA president käsu kogu see kommunistlik maa hävitada.Stanley Kubriku oskuslik naljategemine tollal väga tõsise probleemi (tuumasõja) kallal tõmbas filmile ääretult suure tähelepanu. Briti filmiauhindade jagamisel omistati filmile ka ÜRO eriauhind.

Täname rvs õppejõudu hariva filmi eest;)

Megazone

Me käisime täna megazone'is.( 6tüdrukut ja 2 pisipõnni, meid vaadati imelikult:P) See oli ülisupper. Muusika oli selline hevi-metal-käisin-sital (tekitas viha), pime, meil vilkuvad vestid seljas ja relvad käes. Jooksime mööda pimedat ruumi ja tulistasime. Ilmselt elasime oma stressi välja. Selline tõsiselt kõhe oli alguses. pärast oli juba lahe ja naljakas. Hullult ära väsitas.
Minu vesti nimi oli Pamela Anderson. Ma tean, et Sirka oli vist Paris Hilton. Ning keegi oli George Bush..Potsu vist. Igatahes naljakas. Meie väiksed Kristoferid olid ohvkooors ka.
Nad on juba täitsa asjalikud poisid. Mina võitsin esimese mängu ja Karin teise. Saime mõlemad ühe tasuta mängukorra kunagi kui tagasi läheme. Ja seda ma plaanin kindlasti teha:)
Me olime koos ja kõik oli tore. Sõbrannatsesime ja möllasime titadega.

Eile olime ka koos. Käisime Kixa ja Henzu elamist vaatamas Peetris. Ma jäin koos Kristjani ja Sirkaga sinna ööseks. Emad, lapsed ja tulevased emad läksid koju ära. Me sõime ja tegime pilte ning olime MEIE. See on midagi metsikult hea, kui sul on sellised kihvtid sõbrad. Nad tulevad järgmine nädal Tartusse, minu manu.

Samas on neil tüdrukutel enamikel juba oma elud täiesti. Kellel on lapsed, kes ootab last, kes elavad koos, kes hakkavad korterit osta jne. Mina olen tavaline tudengineiu ja ei taha sellistele asjadele isegi mõelda. Aga nad on ikka nunnud. Mina olen siiski veel väike ja loll.

Vot Inglil oli väga hull neljapäev ja no tõesti HULL. Tema kukkus ka. Natuke vähem vist sai haiget kui mina eelmine nädal, aga me ilma teineteiseta ikka ei saa. Keegi ei hoia muidu silmapeal.

Täna kodus (kui ma lõpuks koju sain) oli meil nii kihvt familiy moment. Olime kõik koos ja isa rääkis oma inglise keele õpingutest ning me saime kõik koos naerda ja teda parandada. See oli mõnus:) Kodus on ikka väga hea vahel:P

Ma nüüd tahan õppida majandust, sest ma ei saa sellest midagi aru, ilmselt see õppimine ei tule välja, sest mul on raamat, telekas, diivan, suur tekk, teetass, shokolaadijäätis.

Sügis on tõesti käes!

Eile käis meil külas vana klassivend. Muljetasime inimestest, meie vanast klassist, mis maailmas toimub, kes kus mis milleks mida jne. Jõudsime otsusele, et meil on lõpuks ka millestki rääkida, sest me oleme vanemad, targemad, elanud juba mõnda aega. Vanasti oli ikka nii, et pudel pihku ja tekitati mälestusi, nüüd võib neist ka heietada.
Imelik on see, et see tüüp võtab antidepressante. Mulle ei anna see rahu. Miks need head on? Mina ei usu, et need päriselt kuidagi toimivad ( jah, mõni arst võiks mind võibolla püüda ümberveenda). Ma olen kindel, et see on kõik mõtlemises kinni. Kui sa arvad, et need tabletid ei lase sul närvi minna ja hoiavad pead valutamast ja mida kõike veel, siis nii see ongi. Tavalise mõttejõuga saab neid asju ka vältida. Või õigem oleks öelda, et enamike tundeid ei olegi vaja vältida. See on ju elu. Närvitsemine, nutmine, karjumine, mossitamine, peavalud - on elu osa. Ma saan aru, et mõnedel inimestel kuhjub tohutult palju asju kokku ja siis on väga hull aeg, aga milleks siis on sõbrad, armsamad, perekond, puhkus, isegi natuke alkoholi on normaalne ( ma ei mõtle, et keegi peaks padujoodikuks hakkama, sest see ka ei aita)... Võibolla pole ma sattunud veel nii hullu olukorda, kus ma peaksin hakkama mingeid asju neelama, et mul parem oleks. Ma kaldun pigem arvama, et ma ei tee seda kunagi. Vähemalt ma ei tahaks seda kunagi teha.
Sügis on tõesti tulnud, sest inimesed on järjest kurvemad ja masenduvad kiiremini. Probleeme tundub kõigil kuidagi palju rohkem olevat. See on lihtsalt sellest, et õues ladistab vihma, kõik on hall ja peab jube palju riideid selga toppima enne kui õue lähed. Ärge muretsege päike tuleb varsti jälle.
Tegelt meil on preagu kiire kiiire. Õigusteaduse vaheeksam on homme. Ma ei viitsi õppida. Ma ei oskagi. Me arvutasime välja, et kuskil 7kuud pole mitte midagi asjalikku teinud. Nüüd ei oska/taha/viitsi. Aga ma pean ju. Ma tean, et pean.
Pealeselle, et homme on eksam, on ka järgmine nädal kaks eksamit, mmillest majanduse oma ma ei oska üldse, sest ma vihkan seda lihtsalt. WUI.
Eile rääkisin Potsuga, et me lähme kõik koos kuskile päeva veetma ja koos olema. Kixa plaanib mingit olengut ning minul on heameel, sest ma saan koju.
reedel peaks Alex Rootsist tagasi ka tulema, siis on veel parem:)

Jälle üks nädal algas

Pilt: Minu muhk (paremal juuste all) tunnike peale kukkumist!
Aeg läheb nii tohutult kiiresti. Ma ei ole veel nii vana, et seda pidavalt käia ja korrutada ning oma väikestel sugulastel põskedest näpistada, et küll teie olete alles suureks kasvanud. Ma veel mäletan kui nõme see tunne oli, aga siiski - aeg lendab!
Alles ma kolisin Tartusse ja kõik oli uus. Nüüd on juba suht rutiin. Mitte et siin kunagi igav hakkaks, kus te sellega, aga kõik on siiski tuttav(am). Mis nüüd tuletas meelde, et peaks üüriarve ära maksma!
Alles ma sain tuttavaks nii paljude uute inimestega, nüüd on mõnedki neist juba võiks öelda, et sõbrad. Võõraid nägusid on, aga vähe. Tekkinud on vahepeal igasuguseid uusi suhteid ja mõned neist on juba lagunenudki- kiirelt tulnud ja läinud.
Kohe ma saan Alsoud kuulata. Vene muusika isu ajasid mulle ilmselt Marta&Potsataja oma blogiga peale. Vesna on lihtsalt liiga ilus laul http://youtube.com/watch?v=GPAD4Kp1g8o . Peaks otsima veel midagi... see selleks.
Vene keelt tahaks ma osata. Ma olen seda ju mitmeid aastaid õppinud, aga mitte midagi. Mõnedest asjadest saan ma aru, aga ise rääkida vist ei suuda sõnakestki. Valetan:P Jõhvi bussijaamas tuli mingi tädike vene keeles küsima, et kus on 3. bussipeatus ja ma vastasin ausalt Ne znaaju. Idas parandasime kontrolltöid, kus vene lapsed olid pidanud tõlkima vene keelest eesti keelde. Seal oli ikka selliseid lauseid, et ma naersin. Praegu kui ma mõtlema hakkan, siis ega ma vastupidi ei oleks paremini hakkama saanud. Karm, mul läheb seda keelt veel vaja.

Eilne siis kujunes selliseks, et Ingel tuli ja läksid Liviaga toitu ja juua ostma. Mina vana lombakas olin kodus ja koristasin veel veits. Tulid tagasi ja tegime oma kodukese külaliste jaoks ilusaks. Natuke süüa ja megahea bool (maasikad, viinamarjad, ploomid, viin, alkoholivabasiider ja shampus). Kokku oli peol vist 10 inimest (koos meiega) selline väike oleng. õime, lonksasime, naersime, istusin "paksude poiste" vahel ja laulsime karaoket:P Lõbus oli. Aga kahjuks õhtu lõpuks oli mul jube peavalu ja jalg andis ka tunda. Peavalu on siiani ja seetõttu otsustasin täna ennast mitte eriti liigutada. Pead peaks ka pesema, aga ma ei julge, äkki teen uuesti midagi katki:S
Kallis elukaaslane on praegu loengus ja saab targaks. Mina muidugi mitte. Tegelt ma hakkan vist kohe midagi asjalikku ka tegema. Peavalu võiks lihtsalt ära minna, raske on keskenduda ju.
Muhk on juba väiksem, aga mitte vähem valusam. Jalg hakkab ära hajuma, aga astuda veel ikka korralikult ei saa. Ikka ma ei mõista, miks just mina!

Retsiennast nädalavahetus vol2 - jõhkram kui esimene!

Lugedes oma eelmise blogi viimast lauset, siis njah, olekski võinud juhtuda, et ma ei kirjutaks siia enam.
Üldiselt siis lugu on selline.
Sõitsime siis bussiga Jõhvi. Mina ja Livia. Õnneks ma tean seda linna ja muret ei olnud, kui Lemps helistas, et ta hakkab Tallinnast tulema alles siis kui meie juba kohal. Mingil veidral põhjusel tuli mul meelde, et võiks helistada ja küsida, kas issi on äkki Jõhvis. Tuli välja et oligi. Seadsime siis sammud minu vanavanemate ja issi poole. Vanaema ja vanaisa olid kohe meile toidulaua valmis pannud ja saime netis olla, süüa, juua, juttu rääkida ja telkut vaadata!!!
Vanaema hullult muretses, et äkki meile ei tuldagi järgi ja oli valmis juba linu ja tekke meile otsima, aga see oli asjatu, sest kuskilt täpselt 23 paiku olid Lemps, ta vend ja Uibz kohal.
Kõigepealt viis tee meid Mäetagusele ja Lempsi vend läks teise auto rooli ( kus olid lempsi vanemad). Sõitsime siis Lembitu koju ja meile pakuti jälle süüa:D Meil oli juba niigi paha sellest toidukogusest, mis me minu vanavanemate juures saime. Natuke sai ringi töllerdatud ja chillitud ning siis tuttu ära.
Hommikul ärkasin vara vara:D Enne 11 olime all köögis ja jõime teed ning sõime võileibu. Ei möödunudki kaua kui meid pandi tööle. Lõikuma, lõikuma, lõikuma. Salatit siis. Mida ma tegime heameelega, sest selleks me sinna tulnud olimegi. Ülepoole päeva me siis lõikusime salatit, kuulasime perekonnajutte, mida Lembitu ema ja üldse ta pere rääkis, parandasime 3. klassi eesti keele kontrolltöösid ja töövihikuid jne jne. Varsti oligi õhtu käes ja rahvast hakkas kohale veerema. Mingi aeg veeti ka meid koos valmis toiduga, suusabaasi, kus pidu siis toimus. Alguses siis sooviti õnne ja hakati sööma. kell võis olla kuskil 21.30 ja 22 vahel, kui ma helistasin Alexile ja läksin temaga õue rääkima. Keerasin siis nurga taha ( õues oli kottpime) ja kõndisin ja rääkisin. Enne kui ma arugi sain olin ma kuskil pikali. Võtsin peast kinni ja seal oli meeletu muhk. Püüdsin püsti tõusta, aga ühele jalale toetuda ei saanud. Telefon oli käest lennanud ning mul võttis natuke aega kuni ma aru sain, mis juhtunud oli.(ps. ma olin kaine) Ma olin jalutanud ja kukkunud (mingi umbes 2m) ja vastu asfalti. Jalg välja väänatud, peas suur muhk ja verd tuli ka veits ja siis veel väiksemad vigastused. Üldislet ma oleks nagu traktori alla jäänud.
Sellest loost ma võtsin õppust, et ma igakord kuskile minnes pean valges tegema ringi ümber maja, et ohutu kõndida oleks.
Ülejäänud õhtu siis Teele ja Livia poputasid mind. Mingi 12 ajal läksin magama, sest enne ei lubatud (peapõrutus ja asjad ning muidu oleks olnud ohtlik)

Üldiselt ma nüüd olen oma Tartu kodus. Jalg valutab, pea valutab, igale pool löövad sinikad välja jne jne. Päris valus värk! tantsida ma vist nii pea ei saa:(

Aga eks ma nüüd ootan oma kallit elukaaslast ja siis peaks hakkama tema sünna ettevalmistusi tegema.

Kurat, mul ikka ei vea:S

La vida

Elu on selline,et loengud ja asjad eksole.
Siis eile tulime koju ja hakkasime kartuleid ja porgandeid koorima( suht ainus toit mis meil veel on) ning oma viimased kanatükid toppisime ahju. Tegime nämm nämm toidu.
Kursaõde Maarika saabus oma tehtud banaani-küpsisetordiga, mis oli ülihea:) Sõime kõtut häästi täis ja siis muljetasime. Tore on uute inimestega tuttavaks saada. Näitasin igast pilte ja asju.
Mingi hetk tuli idee, et maarika võiks meile jääda. Noh, aga käisime enne ühikast ära toomas tema asju ja siidrit. Kell oli 00.32 kui ma võtsin lonksu siidrit, selles suhtes, et ma pidasin reedeni väga ilusti vastu:P Kella poole 5ni rääkisime ja kuulasime muusikat. Girls night.
Hommikul ärkasin kallis elukaaslane ja mässas. Meie magasime edasi. Kui ma ärkasin ja pessu läksin siis avastas Ingel, et tal nüüd on kiire ja tsau. Nii ta läkski. Koju- tallinna. Ma saan ka - järgmine nädalavahetus.
Hommikusöögiks tegin pannkooke ja siis sõime kõhud täis ja jällekord loeng.
Nüüd olen kodus istunud ja asjad kokku pannud. Ida- Virumaale hakkab sõit vähem kui 40 min pärast.
Kui ma elusalt tagasi tulen, siis kirjutan võibolla ka veel..kunagi:P

Igale tõusule järgneb mõõn!

Vahepeal oli kõik enam-vähem väga hästi. Nüüd enam vaikselt ei ole. Rahaga on asjad väga nirud, nädalavahetusel IdaVirumaale ja kingid, järgmine nädalavahetus Tallinnasse ja peaks ju tibudega ka midagi tegema. Pluss siis veel laupäeval on mu kalli elukaaslase sünna ja temale pean juba täna kinki ostama minema. Süüa ka kodus eriti palju ei ole. Elame üle, aga siiski. Vanematelt ma raha ei küsi, seda ma olen endale lubanud ja sellest pean kinni ka. Samamoodi ma lubasin, et kuni reedeni ei puutu ma tilkagi alkoholi ja nii on läinud ka. Kirsisiidri isu on küll natukene. Eile käisime klubis ja kõik ümberringi olid purjus- välja arvatud meie. Mina, Ingel ja Maarika siis. Retro night on naljakas. Muusika on kihvt aga ma ei oska sellejärgi tantsida. Keksin lihtsalt:P Kooliga on selles suhtes jama, et ma pean õppima hakkama ja väga palju. Ma ei viitsi ega eriti taha. Mõttetd on igal pool mujal. Aga ma lihtsalt pean kättevõtma ja tegema seda. Alex sõidab Rootsi ja on seal ilmselt 11 novembrini (meil saab sis 2 aastat). Kurb on, sest ma ei näe teda nüüd veel pikemat aega. Me niigi lahus palju, sest ma siin linnas, aga no ma kannatan ära. Igatsen:( Oma tibudega ei saa ka eriti suhelda, tunnen neist ja meie naermistest tohutut puudust. Nädalavahetusel sõidame IdaVirumaale. Lempsi sünna, ma olen köögitoimkonnas:P See mulle meeldib, saan kasulik olla. Niisama töllerdada on ka igav! Pühapäeval peab õhtul Ingel mõndade inimestega sünnipäeva ja siis ma saan jälle salatit teha:D Ma arvan, et peale seda nädalavahetust ma olengi üks suur salat;) Kusjuures tegelt see, et tõusule järgneb mõõn on õige kah ju.

Kui sul koguaeg hästi läheb, siis sa ei saagi sellest aru. Vahepeal tuleb mingi väike tagasilöök ning siis läheb paremaks. Sel hetkel mõistad kui hea kõik on. Väga halvaks tihiti peale ei lähegi, lihtalt natukene halvemaks. Ma ei saa ka öelda, et mu elu täielik jama nüüd oleks, aga halvem nats kui enne. Ma loodan, et kiiresti tuleb väike tõus.

Mulle meeldib olla heas tujus ja mitte mõelda kurbi mõtteid. Ükskõik, ma kavatsen olla lõbus ja vähemalt teisi naeratama panna, vahet pole, mis minu sees toimub:P

Kui tahate head tuju!

Kuulake Bläck Rokitit;)

Bläck Rokit "Vaata mind"(Tõeline mees)
"...juba poisipõlves olin päris hea fantaasiaga
näiteks polnud mul probleemiks teha vannist padi
elus hätta ma ei jää,olen selles päris kindel
kui sa ikka kõike oskad, siis ei ole karta miskit
läinud reedel tegin peedist pesumasinale trumli
jah,ei ole tõesti asju, millega ei tulex toime..."

Bläck Rokit "Itimees"
"...eriti just hommikuti, itte tuleb ühte jutti
aga öösel itt ei tule
see on Itimehe mure kui tal tõesti siis ei tule
aga ükskord tuli tal küll..."

Andekas!
Peeter Oja hääl paneb mind natuke telekat igatsema. Tahaks "Ärapanijat" vaadata:)

Keegi ei söö meist rohkem:P

Me oleme oma kalli elukaaslasega söödikud.. täiesti lõpp. Kell 21.30 sõime me ära suure panni täie ahjukartuleid ja porgandeid + veel ahjukana ka. Enne olime veel näksinud eile ülejäänud pajarooga. Täitsa naljakas kohe:D Meie küll naerame ja sööme edasi. Meil tekkis küsimus kui peaksid külalised tulema, et kust nemad siis söönuks saavad, sest meie ahi jääb üle kahe inimese jaoks väikseks:)
Käisime siis teadustöö alustes, kus saab alati palju nalja. Ma sain 20st punktist 16 (mõlemas kodutöös kaotasin 2punni ehk siis kokku 4) Päris hästi läks.
Siis vedasime ennast RSR-i ja kuulasime Unicefi onu, kes rääkis Kosovost. Sitaks huvitav oli minu arvates. Ah jaa nüüd tuli meelde, et ma pean Dagö plaadi kirjutama kursavennale.
Kui me siis lõpuks koju jõudsime, siis hakkasin kokkama. Koorisin kartuleid ja porgandeid ning sulatasin kana (sügavkülmast tuli:P). JAH, meil tulevad kanad sügavkülmast, EI nad ei lenda, EI tee ei saa neid näha. JAH, mu telefon on jälle välja lülitatud ja JAH, tall on jälle aku tühi. Üldiselt sellest ei tasu kõvasti rääkida, et ma koorisin asju, sest ma tavaliselt seda ei tee.
Mis siis veel...ahjaaa... mulle tõmmati ka täna vesi pähe, sellega, et ma olen ühe tsiki nägu, keda kõik koleduse/igavuse/nõmeduse pärast mõnitavad. Viimasel ajal on see minu mahategemine kuidagi moodi läinud, lõpetage ära, mu enesekindlus on täiesti nullis omadega juba. Varsti on miinustes, aga olgu, kui teile meeldib, palun tehke edasi. Mulle mitte.
Lähen nüüd lugema midagi... õigust ilmselt.

Natuke ka tööd:)

Me nüüd Ingliga otsustasime, et kuni reedeni oleme tublid ja teeme asju nii nagu peab. Vähemalt enamvähem. Magame ikka palju:P
Esmaspäeval käisime kahes majandusaines, millest üks oli isegi põnev. Meil vaja biiisnesss-plann teha:D Meil juba idee, aga veel vaja äriplaan kirjutada::D:D Päris kindel ei ole, et Eestis sellele Teenusele turgu oleks, aga no kes teab...
Siis me veel tsillisime majandusainete vahepeal Livia juures ja ma jõin palju õunamahla, sest see oli nii hea. Inglil oli pohmell, sest ta joodeti purju pühapäeva õhtul. Mina rahulikult lugesin kodus siis raamatut ja puhkasin nädalavahetusest, sest tema oli vastupidiselt minule siis puhanud;)
Nii need asjad meie peres käivad - vahetustega. Nüüd tegelt mõlemad natukeseks puhkavad kõigest.
Siis me tulime koju tegime süüa, chättisime ja hakkasime asju tegema. Mina lugesin jällekord "Diplomaatiat", mis ei taha mitte kuidagi edeneda ja siis veel õiguse konspekti, sest varsti on ju vaheeksam:S
Nädalavahetuse veedan Ida-virumaal. AGA JUBA järgmine nädalavahetus olen Tallinnas nagu miljon kopikat. Raskeks läheb, sest 24, 25okt on mul majandusekontrolltöö ja sotsioloogia test:D

Oh seda lõbu, kui sa pead ka lõpuks midagi tegema hakkama;)

Kuidas on võimalik end nii...

koledana tunda?
Ma ei tea mis mul järsku viga hakkas. Võibolla tuli see lausest, mille mõte oli, et sind ei ole võimalik isegi ilusaks juua. Ma tean et seda ilmselt väga tõsiselt ei mõeldud, aga juba eile tundsin ma end tühja kohana. Seda on raske seletada. Mingi tunne on lihtsalt. Võibolla sellepärast, et pole Alexit nii kaua näinud ja ta pole mulle öelnud, et ma olen ilus - kõige ilusam. Ma ei tahagi kõige ilusam olla, aga noh nii natuke. Ja see tunne ei ole isegi koguaaeg vaid nii vahest ilmub.
Mina ei tea, mis mul viga on:D
Sooda peast, liiga vähe maganud, liiga palju süüa ja liiga külm korter...

Väsitav nädalavahetus

Reedel siis olime alguses Liviaga kahekesi ja trimpasime siidrit. (Kallis elukaaslane kihutas Tallinna ju ära)Mingi 9 ajal saabusid Karin, Teele, Sälli ja Lembit. L&L läksid poodi ja meie teised panime tuduasemed valmis ja rääkisime juttu ning siis sammud Etu ja Massu poole. Seal oli tore. Miki, Randel, Jürka, Ilme + siis muidugi perenaised. Nalja sai palju nagu meil tavaks on. Mitte nii naljakas oli see kui ma Etu trepi peal kukkusin ja nüüd küje peal sinikas. Mingi kell läksime Illusioni Creamile tantsima. MÕÕÕNUS. Mulle ikka liiga palju meeldib tantsida. Kursaõdesid nägin ka ning Mannu oli ka kuidagi Tallinnast sinna sattunud:P Lõbus oli... mingi 3-4 vahel kõmpisime Teele ja Kariniga minu poole. Sõime veits turbo-nuudleid ja siis tuttu ära.
Hommik hakkas meil kell 14 või kuskil nii- umbes siis kui Lembit helistas. Puhkama peab ju ka! Siis tuli Livia siia(Lemps sõitis koju) ja varsti ka Koit ja Sälli. Värvisin Sälli juukseid - kukkus mu wc poti kaane katki:D ja niisama tsillisime. Lõunal, mis oli kella 6 ajal, läksime Maailmasse. Mulle tegi Karin söögi välja, sest nad väidetavalt olid mu külmkapi hommikul tühjaks söönud. Äitähh Karin, vääga nämma oli:P Kõhud täis, Jürkal vist ei olnud. Läksime korra Kaupsist läbi ning minu poole tagasi. Õhtu jooksul käis ikka väga palju rahvast läbi. Mina sain naerda ja juttu rääkida ja noo jaaa:P Cosmopolitan, FHM ja FHMi 100 koledamat naist. Tüübid püüdsid selgeks teha et enamik ilusad, meie arvates vastupidi. Aga võibolla oleme me lihtsalt kadedad;)
Rahvast tilkus minema ja lõpuks jäime mina, Karin, Etu( kes tudis), Miki ja Randel. Naera pooleks;) Mina ei tea kuidas Etu nende tüüpidega lõpuks koju jõudis:D
Täna siis ärkasime, sõime ja koristasime. karinile veelkord äitähh. Teele ja Livia tulid ka ja vaatasime orkutis inimesi, lobisesime jne - olime naised noh. Tuli aeg Tallinna tüdrukud rongile saata. Jalutasime, kallistasime ja me Liviaga läksime edasi Selverisse. Süüa ostma. Mina siis ostsin. Livia võttis vaid näksimist. Jõhker kui palju raha toidu peale läheb!
Nüüd ma olen lõpuks kodus. Elukaaslane peaks saabuma enne 10t. Praegu ma puhkan, teen süüa ja siis loodetavasti võtan jälle "Diplomaatia" kätte ning ka võibolla vaatan õigust ja majandust.
PS: ma nüüd kuni laupäevani olen häästi korralik! Vähemalt püüan:)

Livia kukkus mu voodiga ümber:D

Äitähh tähelepanu eest;)

Livia ja Pätu on chvipsis:)

Joome praegu kirsisiidrit ja oleme toredad:)
Varsti tulevad inimesed Tallinnast ja teeme neile SÄRU:D
Meil on hea tuju!!!!!

Ah ma armastan oma sõpru:)

Kõik on juba parem..

Kallis elukaaslane on kodus. Tuli kohe parem tunne, sest ta tegi nalja:)
Ikka asju juhtub temaga. Naerda on hea:)
Kakao, vestlus, muusika.. mõnna=)

PS: see ei tähenda et ma ei igatse;)

Friends are like stars : you may not see them all the time but you know they are always there!

Täna oli igatsust täis päev. Ma sain teada, et P-Gäng sai kokku (ehk siis kõik peale minu). Mul oli valus. Mina oleks pidanud ka seal olema, aga ei, ma olin siin kaugel maal. Peale selle tahaks ema näha ja vend kiusata, isa torisemist kuulata ja tema toite süüa. Alexalexaaaaleeexxx- i miss him sooo much.
Kixa näitas mulle oma ettekannet friendshipist (inka loenguks pidi tegema). See oli midagi nii ilusat. See oli meist:) Mul tuli tahest-tahtmata pisarad silma.
Veel ilusaid mõtteid Kixa tööst:
->Don’t let the life changes influence your relationship
->Don’t think that he/she doesn’t need you anymore
->Be interested in his everyday life and try to take part in it
->Distance doesn't matter - make calls, visit each other as often as possible, send letters/psotcards/emails

MAKING FRIENDS IS EASY BUT KEEPING THEM IS MUCH HARDER!

Mis mul öelda on, mu sõbrad on supper lahedad. Tänane päev jällekord tõestas seda, mis siis et ma olen nukker, aga südames on ka suur rõõm - rõõm, sellepärast, et mitte igaühel ei ole nii fantastilisi inimesi igatseda.

Mõtlesin vanaaastaõhtu peale, see on juba varsti. Tahaks jälle minna Kallikülla ja olla seal, eraldatult aga samas nii kooos. Teemapidu nagu meile kombeks on:P Jõulud on ka juba varsti kohal. Vanaisa ja vanaema juurde, metsikult sööma, näen oma naljakaid sugulasi ja köht on täistäistäis ja magada saaab:)

See on ikka väga veider, kuidas hakkad igatsema kõige totramaid asju, kui sa neid igapäev teha ei saa.

Mul täna üldse mõtted jooksevad kiiresti-kiiresti! Ise ei saa ka täpselt aru, kuhu nad mu viivad.

Homme tulevad külalised ja siis meie lähme ilmselt Etu ja Massu poole chillima ja siis pärast Illusiooni tantsima, sest seal on just meile õige muss, aga samas kes teab mis veel juhtuda võib. Võibolla ma ei saa igatsusega hakkama ja jooksen homme peale loengut bussi peale:P Milles ma küll kahtlen, sest enamik ajast on mu ümber inimesed, kes mind tegevuses hoiavad.

Muideks mul on kahte kinki vaja.. Lembitule ja Inglile... any suggestions???

Kixa sünnipäeva planeerisin ka ära. Kui veab siis ma saan kuidagi nii teha, et ma olen ta päris päeval Tallinas, aga see läheb raskeks. Küll ma kuidagi saan!!!

Ma nüüd võtan uuesti Kissingeri kätte, sest eile lugesin 2lk ja oi kui hea uni tuli. ( mitte et see raamat oleks halb:P)

Veider

Eile oli siis rebasteristimine. Me jooksime kõigepealt tund aega mööda Tartu kesklinna ringi. Vihjed ja küsimused. Peale seda laulsime Vanemuise ees "Koitu". Ning siis oli sõbrakas pidu.
Tantsimise kohta - ei kommenteeri;)
Mind praegu sõimatakse, et miks ma ei õpi. Andke mulle midagi konkreetset ja ma teen seda, aga niisama ei oska ju.

Kuradikurat küll.. /võtab "Diplomaatia kätte/

Taaskord rebane

Seekord olen ma õige rebane, vist.
Eelmine kord ( ehk siis 10. klassis) saime retsi ikka mõnusalt... mäletame odekat, huulepulgaga määritud juukseid, nägu, pluuse, pükse, musta küünelakiga tohutult koledasti värvitud küüsi, rebaselaulu laulmine, jooks ümber koolimaja, õhtul sõime ja jõime jubedusi, kallati jahu kaela, muna ning silgud püksi, tomat pähe jne jne - Meil oli Retsimine!

Väidetavalt tuleb täna meil ristimine. Ghettondus teemaks, aga siiski ristimine. Nalja hakkab saama. Võibolla ka mitte. Ma ei oska midagi oodata. Pärast on pidu (jälle).
Mina väikelollrebane ei tea veel midagi;)

PS: teine hindele asi oli täna, ma isegi andsin lehe ära ja kirjutasin midagi. Teine asi on see, et kuidas Käärikul toimunu asja mõjutab:P

Igatsus, äike, voodi :)

Eile ütles mu kallis elukaaslane, et kui ma Tallinnasse tahan, siis mida ma siin Tartus passin. Selles mõttes, et ta sai mu peale kurjaks. Ma ütlesin talle jälle, et igatsen.
Ma ei taha Tallinnas ülikoolis käia, sest ma kujutan ette, et see pole pooltki nii lõbus, tore, teistsugune, iseseisev jne kui Tartus! Ma saan elada, ise majandada, koristada, pesta, rügada, uurida teist linna… AGA see ei tähenda, et ma ei või kallitest inimestest puudust tunda.
Eile oli see, et paarikesed tantsisid ja ma tahtsin, et mul oleks Alex kõrval ja ma saaks kasvõi ainult kalli ja talt ümbert kinni võtta. Ma nii väga tahtsin, aga ei saanud… Selliseid hetki on veel olnud. Pluss siis muidugi minu kallikesed, kellele mul oleks niii niii palju jälle räääkida ja arutada. See, mis mul nendega on – seda ei saa kirjeldada ega korrata. Ma usaldan neid täielikult.
Väsimusest ja kurbadest lauludest on see tunne jälle tagasi. Ma tahaks kähku Tallinna sõita ja teiega natuke olla. Ma ei saa midagi teha… homme maj. seminari ilmselt ja teisipäevaks kolmas kodutöö, teisipäeval on ka meie Ghetto-ristimine jne Nädalavahetusel ma loodan, et tulevad tibukesed siia, sest muidu ma lihtsalt lähen igatsusest lolliks!
Mul on hea elada siin Tartu linnas, aga ma tahaks, et minu ümber oleks ka need inimesed, kelleta ma ei saa. Ausõna, Tartus on tegelikult funJ
Teie ju mõistate?


Tegelikult on preagu juba täitsa hea olla. Igatsus on, aga puges tahaplaanile. Me magasime. Õigemini pikutasime ja siis vaatasime äikest. See suvi/sügis ei olnud ma suuremat äikest näinud. Täitsa kihvt! Mulle meeldib just nii, kui sa oled teki all, soojas, kaitstud ja väljas sajab vihma ning on äike. Mängisime kaarte, jõime teed ja sõime greipi... väsimus on ikka.
Aga üks asi on kindel, voodis on mõnus:)

See, mis juhtus Käärikul, jääb Käärikule!

Sellise lause ütles keegi vanematest inimestest;)
Kääriku oli huvitav. Ma olen maganud nädalavahetusel mingi 7 tundi ( harjunud päevas magama vähemalt 8-9 tundi- vahel ka 12)! Praegu on zombi tunne.
Me saime kohe hakkama sellega, et ühes aines läbikukkumine garanteeritud:P Aga see on ka üksteine jutt;)
Süüa sai mega hästi, voodis( nii palju kui ma seal olin) oli soe, etteasted olid naljakad, tantsida sai, kuskil 25 esmakursuslast (vahelduva eduga), kokku vähemalt 110inimest, Ansip, Toomla show, treppidest ülesalla minemine, teine õhtu oli jube külm, ilus tähistaevas, üldse supper ilus koht, öised maameestejutud, elekter jätke alles!, kõvasti-ja-valesti-laulupidu, alkohol, saun...
Järgmine aasta (kui selline üldse tuleb) - tean, mida oodata!

Imelik on see, et kui me Tartu tagasi jõudsime, siis läksime Kaupsi ja tohohh, seal olid Wolle, Durin ja Säm. Veider...keda pühapäeva hommikul näha ei või:)

Ärge palun kunagi üliväsinuna saatke elektrinäite ära (meili teel, sest paberil oleks pidanud eile esitama)... ma ei kujuta ette, mis arve mul see kuu tuleb, sest ma andsin valed numbrid ära:S Ma olen loll lihtsalt - pole sõnu!

Täna me ilmselt puhkame. Uni on!