Arstid

Mulle ei meeldi arstid. Või õigemini mulle arstid üldiselt meeldivad kui inimesed, aga mulle ei meeldi arsti juures käia. Ma ei saa aru inimestest, kes iga oma valuga lähevad arsti juurde uusi rohtusid saama ja siis veel ja veell...veeel. Inimesed said kunagi oma valudega igat muud moodi hakkama. Saan ka mina.

Olgu, vahest väike valuvaigisti on tõesti vajalik. Eriti minu peavaludega.
Mul tegelt on Tallinnas hästi tore perearst. Ta on terve mu elu minu arst olnud. Ta on venelanna, aga lahe. Igakord kui mind näeb ( mis on tavaliselt kord 3-5 aasta jooksul) siis räägib mulle kui suureks ja ilusaks ja mida iganes veel ma kasvanud pole. Armas ju temast.
Viimati käisin ma arsti juures põskkoopapõletikuga kaks aastat tagasi kevadel. Mul oli vaja kiiresti sellest lahti saada, sest ma ei tahtnud oma reisi rikkuda. Enne seda oli kõige hullem haigus mu elus. Mycoplasma pneumonia... jõhker... surm oli lähedal. Arsti juurde läksin viimasel hetkel.

Tegelt juba paar päeva tagasi avastasin et mu kaelal on mingi mühk, selline väike. Täna telekat vaadates panin käe kaelale toeks ja ehmatasin, siis tuli meelde et see on seal juba pikemat aega. Vähk? Verevalum? Midagi muud? Ma ei tea. Mu elukaaslane muidugi kohe ütles, et mine arsti juurde. No miks? See võibolla mingi täiesti mõttetu väike asi ja arst ei saaks midagi teha. See võib ka midagi muud olla, aga siis ma ei tahaks teada ka.
Ma ei läinud traumapunkti siis kui ma kukkusin ka. Oli päris jõhker, aga kõik läks hästi ju:P Loodame et püsivaid kahjustusi polnud.

Muide telekas on kurjast aga sellest mõni teinekord!