Keegi ei söö meist rohkem:P

Me oleme oma kalli elukaaslasega söödikud.. täiesti lõpp. Kell 21.30 sõime me ära suure panni täie ahjukartuleid ja porgandeid + veel ahjukana ka. Enne olime veel näksinud eile ülejäänud pajarooga. Täitsa naljakas kohe:D Meie küll naerame ja sööme edasi. Meil tekkis küsimus kui peaksid külalised tulema, et kust nemad siis söönuks saavad, sest meie ahi jääb üle kahe inimese jaoks väikseks:)
Käisime siis teadustöö alustes, kus saab alati palju nalja. Ma sain 20st punktist 16 (mõlemas kodutöös kaotasin 2punni ehk siis kokku 4) Päris hästi läks.
Siis vedasime ennast RSR-i ja kuulasime Unicefi onu, kes rääkis Kosovost. Sitaks huvitav oli minu arvates. Ah jaa nüüd tuli meelde, et ma pean Dagö plaadi kirjutama kursavennale.
Kui me siis lõpuks koju jõudsime, siis hakkasin kokkama. Koorisin kartuleid ja porgandeid ning sulatasin kana (sügavkülmast tuli:P). JAH, meil tulevad kanad sügavkülmast, EI nad ei lenda, EI tee ei saa neid näha. JAH, mu telefon on jälle välja lülitatud ja JAH, tall on jälle aku tühi. Üldiselt sellest ei tasu kõvasti rääkida, et ma koorisin asju, sest ma tavaliselt seda ei tee.
Mis siis veel...ahjaaa... mulle tõmmati ka täna vesi pähe, sellega, et ma olen ühe tsiki nägu, keda kõik koleduse/igavuse/nõmeduse pärast mõnitavad. Viimasel ajal on see minu mahategemine kuidagi moodi läinud, lõpetage ära, mu enesekindlus on täiesti nullis omadega juba. Varsti on miinustes, aga olgu, kui teile meeldib, palun tehke edasi. Mulle mitte.
Lähen nüüd lugema midagi... õigust ilmselt.