Veel kodus

Ma otsustasin veel venitada ja koju jääda ning alles homme Tartusse sõita. Mis ma seal ikka passin eksole, seda enam, et Ingel jäi ka Tallinna.
Laupäeva päeval olin kodus ja sõin ning niisama olesklesin. Lugesin veits majandust ka.
Laupäeva õhtu veetsin oma peikaga. Ta sõidab homme hommikul Rootsi tagasi. Tal pidi seal väga lahe olema.
Pühapäeval tulin lõunaks koju ja olesklesin, sõin ja lugesin. Majandus ajab mind nii närvi, et ma kohe ei tea, mida teha. Sorri, mul ei ole õrna aimugi kuidas neid ülesandeid lahendada ja mis sellest saab - ei tea. Isal on hea öelda, et see on lihtne. Tema plaanib majanduses magistrit teha ( hetkel tal kõrgharidus ITs). Majandus on rõve. Selles suhes, et teooria on enamvähem loogiline aga ülesanded. No kurat ma tahtsin matast nii kaugele kui võimalik saada. Aga ma olen loll naiivitar:)

Vaatan üle pikaaja "Ärapanijat". Ma arvan, et see pole enam nii hea kui alguses. Ärapanemine on juba liiga tavaline. Ajakirjandus ka seda täis ja noh, mõelge midagi uut välja. Juur ja Oja on lahedad, aga jah.

Mu peas olev muhk on ikka veel rõve valus. Vasakul poolel magada ei saa, mis on nõme, sest tavaliselt ma jään magama sel poolel. Kas te pole kunagi sellele mõelnud, et on olemas mingi kindel pool või siis poos, milles te magama jääte? Mina olen küll avastanud, et kui ma tahan voodis veel mingeid oma mõtteid mõelda siis olen paremal küljel ja kui tahan magama jääda siis keeran vasakule. Kõhuli või selili magamist pole ma kunagi ära õppinud. Tundub ebamugav.
See tuletas ka meelde "Friends"ide ühte osa, kus Chandler (Kixa hääldamisel Chääläändeer) arvas, et kaisus magada on ebamugav ja tal ruumi vaja, siis minuga on enamvähem sama. Mingi kehaline kontakt on vajalik aga mul on ruumi vaja, et ennast liigutada normaalselt. Veider, võibolla on see harjumus.

Ma tahaksin praegu nii väga kuskile kaugele. Natuke aega eemal olla ja oma prioriteedid paika panna. Hetkel ma ei saa lihtsalt täpselt aru, mis ma tahan ja kuhu ma edasi lähen.