pühapäev, oktoober 29, 2006

Nädalavahetus

Ah, kui hea!
Peale reedest loengut lippasin korraks koju ja andsin Etule ta madratsi ning siis elukaaslase õe juurde kanasuppi sööma. Istusime, sõime, jõime kakaod, küünlad põlesid ja akna taga läks tuul aina valjemaks. Mingi hetk pidime koju minema külalisi ootama. Jalutasime, käest kinni, tuul puhus, aga meil oli naeratus suul. Tartu on ka tormiga ilus:)

Õhtul saabusid minu tupsununnud Tallinnast. Nad tulid trilli ja tralliga ning levitasid tormituultest hoolimata mõnusaid võnkeid:P Istusime, tegime oma nalju, olime need kes me alati koos oleme. Pildistamishoos kukkus Kixa diivani taha, sest ta tahtis minu moodi olla ( ma enne poseerisin diivaNIL), aga juhtus nii..:D Kella 12 paiku otsustasime tantsima minna. Linnahärradel ei sobinud loomulikult jala minna ja sõitsin siis esimest korda Tartu aja jooksul taksoga. Ehk siis 3 minutit ja kohal! Keerutada jalga sai ikka mõnuga. Draamat sai ka, aga see ei ole minu jutt rääkida eksole;) Koju jõudes jäi magamise idee meist kaugele ( tähendab mõned siiski seda tegid) ja istusime meie köögis ja rääkisime ning tegime nalja ja enne kui arugi saime oli kell 7 hommikul. Uni oli väga lühike. Võrru/Otepääle minek toimus ju. Tore, siis et Suurt-Munamäge üles ei leita.

Laupäeva õhtu/öö veetsime Poku pool. Tupsununnutasime pisipoisse, mängisime Imagot ja olime. Mulle meeldib omadega olla. See on nii teistmoodi. Ma ei tea. Siin Tartus on toredaid inimesi, aga ma ei ole nendega kunagi päris see, kes ma tegelikult olen, sest siis nad ilmselt ehmataks ära. Ma olen ikka natuke naljakas inimene ja normaalne (mitte et normaalsus hea oleks) ei ole ma kuskilt otsast.
Hommikul tõusime, saime pannkooke ja tupsununnutasin titasid edasi. Katu kõhuke on juba ka täitsa titatootavaemmekõhu moodi. Millegi pärast läks aeg nii kiiresti, et järsku oli neil kõigil aeg minna koju - Talllinna. Nad tahtsid mind ka kaasa võtta, aga pole hullu, ma juba järgmine nädal tulen.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kui teil on väga kalleid sõpru, siis hoidke neist kümne miljoni küünega kinni, sest häid sõpru ei leia nii lihtsalt!
Minu tupsununnukesed teavad küll, mida ma nende vastu tunnen:) I'll miss you guys!

3 Comments:

Blogger Sälli said...

Küll me saame jälle nalja:)

10:26 PM  
Anonymous Anonüümne said...

ma küll mingit madratsit ei saanu?! ma sain ikka koti ;P

7:29 PM  
Blogger pots said...

ja meie armastame sind ka väga väga

11:25 AM  

Postita kommentaar

<< Home