Sügis on tõesti käes!

Eile käis meil külas vana klassivend. Muljetasime inimestest, meie vanast klassist, mis maailmas toimub, kes kus mis milleks mida jne. Jõudsime otsusele, et meil on lõpuks ka millestki rääkida, sest me oleme vanemad, targemad, elanud juba mõnda aega. Vanasti oli ikka nii, et pudel pihku ja tekitati mälestusi, nüüd võib neist ka heietada.
Imelik on see, et see tüüp võtab antidepressante. Mulle ei anna see rahu. Miks need head on? Mina ei usu, et need päriselt kuidagi toimivad ( jah, mõni arst võiks mind võibolla püüda ümberveenda). Ma olen kindel, et see on kõik mõtlemises kinni. Kui sa arvad, et need tabletid ei lase sul närvi minna ja hoiavad pead valutamast ja mida kõike veel, siis nii see ongi. Tavalise mõttejõuga saab neid asju ka vältida. Või õigem oleks öelda, et enamike tundeid ei olegi vaja vältida. See on ju elu. Närvitsemine, nutmine, karjumine, mossitamine, peavalud - on elu osa. Ma saan aru, et mõnedel inimestel kuhjub tohutult palju asju kokku ja siis on väga hull aeg, aga milleks siis on sõbrad, armsamad, perekond, puhkus, isegi natuke alkoholi on normaalne ( ma ei mõtle, et keegi peaks padujoodikuks hakkama, sest see ka ei aita)... Võibolla pole ma sattunud veel nii hullu olukorda, kus ma peaksin hakkama mingeid asju neelama, et mul parem oleks. Ma kaldun pigem arvama, et ma ei tee seda kunagi. Vähemalt ma ei tahaks seda kunagi teha.
Sügis on tõesti tulnud, sest inimesed on järjest kurvemad ja masenduvad kiiremini. Probleeme tundub kõigil kuidagi palju rohkem olevat. See on lihtsalt sellest, et õues ladistab vihma, kõik on hall ja peab jube palju riideid selga toppima enne kui õue lähed. Ärge muretsege päike tuleb varsti jälle.
Tegelt meil on preagu kiire kiiire. Õigusteaduse vaheeksam on homme. Ma ei viitsi õppida. Ma ei oskagi. Me arvutasime välja, et kuskil 7kuud pole mitte midagi asjalikku teinud. Nüüd ei oska/taha/viitsi. Aga ma pean ju. Ma tean, et pean.
Pealeselle, et homme on eksam, on ka järgmine nädal kaks eksamit, mmillest majanduse oma ma ei oska üldse, sest ma vihkan seda lihtsalt. WUI.
Eile rääkisin Potsuga, et me lähme kõik koos kuskile päeva veetma ja koos olema. Kixa plaanib mingit olengut ning minul on heameel, sest ma saan koju.
reedel peaks Alex Rootsist tagasi ka tulema, siis on veel parem:)