tegemisi

Neljapäeval jõudsin õhtul Tallinna ja suhteliselt kohe läksin ka välja. Käisime Hookah House'is istumas (kus muideks 20minuti jooksul meid ei suudetud teenindada, kuigi rahvast oli minimaalselt) ja peale seda läksime Street Race'ile. Naljanumber on see üritus tegelikult. Ebaseaduslik ta muidugi on ja minu arvates iga nädala jääb keegi vahele ka, aga noh eks need lollid ise tea. Üllatavalt palju tuttavaid nägin ja mõnes mõttes sai nalja. Samas raske on inimesi aidata, kui endaga ei ole kõik korras. Muide see võidusõit mind muidu eriti närvi ei ajakski kui nad seda ei harrastaks ka tänavatel. Kõik ei ole nii head juhid, et suudaksid kergelt võtta seda kui mingid idioodid sõidavad sinust 120 mööda nii, et peaaegu juhtub avarii. Palun väga, sõitke võidu kuskil, kus liiklust poloe, aga mitte tänavatel!
Eile ma käisin raamatukogus raamatuid ära viimas ja kõndisin vanast koolist mööda. Peebu klassist ööda jalutades oli mingil ansamblil proov ja ma hakkasin lausa naerma, sest ka mina olen seal klassis mitmeid mitmeid aastaid laulnud.
Õhtul läksime istusime Riffis, tegime mõned odavad koksid ( minu hetke lemmik on Gin&Tonic) ning läksime teise kluppi edasi. Tanel padar and the sun, again. Jah, hakkab üle viskama vist. Seal ei olnud nii hea õhkkond ka millegi pärast kui näiteks Tartus. Tsikke oli aga meil palju koos ning nalja sai. Õhtu lõpetasime kell 4 Räägus -sõime nagu naised ikka öösiti.
Täna käisin korra poes ja niisama jalutasin. Ma ei tea mis viga, aga mu jalad on läbi. Kiiresti väsivad ära ja valutavad jubedalt. Elu ongi üks suur probleem, aga saame hakkama, eksole:)

väsimus vs tüdimus

Mina ei usu, et on olemas selline asi nagu kevadväsimus. Mis mõttes sa saad olla väsinud kui õues on soe ja paistab päike? Talvel on see normaalne, õues on külm ja paha, teki all hea ja soe. Kevadel tuleb käia oma fancy'id uued prillid peas, seelik seljas, väike sallike kaelas ning jakk peal. Siis peab veel kindlasti umbes paar korda nädalas mõtlema, et okoou rannahooaeg tuleb (mul õnneks ei tule see aasta - all work no play, mis siis et seda tööd veel ei eksisteeri). Teised siin minu ümber teevad trenni ja tõmblevad täiega. Mina tulen koju söön kõhu täis ja viskan pikali ja kogun rasva. Järgmine talv läheb jälle vaja.
Täna ma avastasin, et mul on tüdimus. Koolis on isegi põnev, ausõna, aga koguaeg sama teed pidi käia, samasid nägusid vahtida jne. Sügisel oli kõik uus ja põnev ja tore, nüüd on jama. Ülepäeviti ikka mõtlen Tallinn vs Tartu kuigi õnneks enamik aja jääb Tartu peale.
Ah jaa ja siis veel, et põhimõtteliselt kui ma peaks oma ema jälgedes käima, siis aasta aja pärast peaksin ma juba rase olema. Nagu mida helli... kuhu see aeg kaob? ma ei ole suur - alles pisike ja loll. Õnneks ma ei tunne eriti survet kellegi järgedes käia, sest ma olen nagu nii meie pere mustlammas... teised on kõik tehnikainimesed, Draakoni aastal sündinud jne.
Homme saab Tallinna ja reedel lähme kluppi naistega..nalja hakkab saama.
Ma isegi ei tea enam, mida oodata. Suve mitte sest siis peab tööd tegema, varsti tuleb hakata uurimustöid vorpima, eksameid kirjutama jne. Sügisest jälle kool ja siis peaks sealt kõrvalt tööd ka nüüd tegema .. mitte midagi ei oota praegu head ees. Võehhh... aga siiski ei ole midagi väga halvasti. Miskit väga head ei ole ka. Liiga tavaline. Liiga kurjakuulutav.
Kurat, jälle tuli üks segapudrujakapsad.

Elust ja olust

Ma lubasin, et panen siia pilte meie vahepealsest kodust. Vaadake ja imetlege. Nüüd oleme tagasi oma vanas heas kodus.

Vahepeal me praktiliselt iga õhtu lõbustasime külalisi ja mängisime nii kaarte kui ka lauamänge. Suutsime veel ära vaadata ühe Lõuna-Aafrika filmi "Tsotsi" (sai oscari parima võõrkeelse filmi eest ja muidu palju auhindu võitnud). Tegime sauna ja olime lihtsalt mõnusad ja mugavad. Mulle püüti ka bridzi õpetada, aga noh ühe korraga seda mängu selgeks ei saa.

Ma ei teadnudki, et Tartus kevad nii vara tuleb ja sellise hooga. Neljapäeval kõndisime loengusse seelikutes ja t-särgi väel, sest nii palav oli.:) Mõnus. Tallinlased kadestage meid (see ei loe, et talvel külmem on). Sooja ja päikse tõttu olin ma sunnitud ka endale päikseprillid ostma. Siiani on täitsa meeldinud, aga minu tujud muutuvad selles suhtes kiiresti.

Ma pidin nädalavahetusel palju õppima ja essee kirjutama jne, aga siini pole veel õnnestunud. Nädalavahetuseks tuli Ilme Tartu ja Sälli peaks ka kuskil siin logelema, keda ma loodetavasti homme siis ka näen. Eile käisime Illusionis tantsimas ja muidu olime lõbusad. Täna käisin veel viimast korda kütmas teises korteris, et Austraaliast tulnutel ka natuke soojem oleks. Trippisime linna peal ja olime nii meie juures kui ka lõpuks Etu pool . Vaatasime jalkat, aga noh Eesti sai pähe ja nagu ma ennustasin 2:0 (sõnusin ära vist).

Veelkord sain ma kinnitust sellele, et kui minnakse lahku siis on sõpradega millegi pärast nii, et ühed jäävad sulle ja teised talle. Kahju on sellest.

Tahtsin veel sellest ka rääkida, et paljudel mu sõpradel läheb väga hästi. Neil on lapsed, korterid, elukaaslased ja nad on muidu armsad ja toredad. Ma loodan, et jätkub samamoodi. Pole midagi, et ma ise olen tihti nii mõttes, sest nemad liiguvad nii suure kiiruga oma eludega edasi ja mina passin paigal. Elu on selline ja ma püüan sellest üle olla, aga palun vabandust kui ma vahest nukker ja mõtlik olen. Ma loodan, et teil läheb kõigil elus palju paremini kui mul. I love u my dear friends. Teie õnn on ka minu oma. Lihtsalt ärge mind päriselt ka ära unustage.

Ma nüüd poen teki alla raamatuga ja püüan targemaks saada.

Are men like shoes?

Ei, ma ei ole veel meeste vihkajaks hakanud vaid...Ma kuulsin täna sellist laulu nagu Shania Twain "Shoes". Väike katkend sõnadest:
"You've got your kickers an' your ropers,
Your everyday loafers, an' some that you can never find.
You've got slippers an' your zippers,
Your grabbers and your grippers, an' man, don't you hate that kind?
Some you wear in, an' some you wear out,
Some you wanna leave behind. (Some you wanna leave behind.)
Sometimes you hate 'em, an' sometimes you love 'em,
I guess it all depends on which way you rub 'em,
But a girl can never have too many of 'em.
It's amazing what a little polish'll do:
Men are like shoes. "
Mina hakkasin naerma. Väga huvitav võrdlus indeed.

tore

Minu turvalise ja lõbusa Tartu jõudmise eest tahaks tänada Liviat ja Lembitut. Always a pleasure:)

"300"

Tänase päeva film nr 2.
"300"


"In 480 BC, the Persian king Xerxes sends his massive army to conquer Greece. The Greek city of Sparta houses its finest warriors, and 300 of these soldiers are chosen to meet the Persians at Thermopylae, engaging the soldiers in a narrow canyon where they cannot take full advantage of their numbers. The battle is a suicide mission, meant to buy time for the rest of the Greek forces to prepare for the invasion. However, that doesn't stop the Spartans from throwing their hearts into the fray, determined to take as many Persians as possible with them."



Enesetapumissioon.


Mitte just kõige meeldivam koht oli see, kui kuningas läks oraakli juurde, kelle valvajateks olid mingsugused moonutatud tüübid. Oraakliks aga kõige ilusam Sparta tüdruk, kes pidi nende moonutatud tüüpide ihasid välja kannatama. Kõhe hakkas kohe. Sel ajal elada poleks tahtnud.

Loomulikult on seal müstilisi kolle, poolpaljaid mehi, jubedaid laipasid, lapsi, naisi, palju palju vägivalda.

Kas need tüübid olid vaprad, hulljulged või lihtsalt lollid, seda otsustage ise. Iseenesest vahelduseks huvitav.

The departed

Tänase õhtu film.

"Years ago, a powerful Irish mafia figure placed a small selection of his youngest, brightest men into the Massachusetts State Police Academy as cadets. Their purpose is to eventually rise within the prestigious ranks of the state police department, to serve as the eyes and ears of their boss. While somewhere else, a young cadet was assigned with an equally dangerous task: infiltrate the Irish syndicate headed by the man sending in his own to the Massachusetts State Police. Now, one cadet is an up and coming police official with a torn allegiance to his job and to the criminal mastermind that put him there. While the other cadet is the trusted number two of that man, only finding his professional duties are becoming blurred with his current state. But new clues have lead to unfortunate discoveries, when both sides realize they're being watched by the enemy. It's now all just a matter of time before the men assigned to find out whose the infiltrator, could come to a bloody end when someone's identity may be revealed."

Päris hea film. Millegi pärast on Di Caprio alati mulle vastumeelne olnud, aga tegelikult on ta päris hea näitleja. "Päris hea" on vist parasiitsõna nagu ka "amazing" ja "fancy"

PS: see film oli liiiiiiiiiiiga pikk

No shopping next 100 miles

Shoppamine on nõme. Ma ei leia kunagi midagi, mis sobiks, oleks mitte liiga kallis, oleks ilus, sobivast riidest jne jne. Alati tulen koju olen väsinud, torisen ja tunnen ennast paksu, koleda, maitsetuna. Muidugi siis on kõik pahasti ja sealt areneb edasi, et kogu maailm on paha ning terve õhtu on rikutud! JESS :(

Titast, vaidlemisest ja muust

Neljapäeva õhtul saabusin koju. Sain süüa, rääkisin juttu ja vaatasin Stargate SG1'i viimase osa ära, selle sarjaga on siis kõik. Ainult 2 filmi peaks veel tulema. Samas Stargate Atlantis on veel alles niiet ma ei kurvasta:) Bones'i järgmine osa tuli ka niiet mul oli tegemist.
Reedel tõusin, tegin süüa ja siis läksime Karini ja Kixaga kinke ostma. Kas teie teadsite, et kui sünnib tüdruk tuleb emale viia kooki, kui poiss siis kringel? Nii väitis Kixa ema. Ostsime titale mänguasja, lille (sellise pehme ja näoga), tema emmele lilled ja kooki. Läksime siis jalutades Katu juurde. Rääkisime juttu, vaatasime pisikest ja sõime kooki. Tita nimi pole vel päris kindel ja ta vanemad ei taha seda avalikustada ka veel, sest kardavad, et muidu hakatakse nina krimpsutama. Siis kui nimi pandud, siis saame ka meie teada;)
Tulime tagasi ja peas küpses plaan, Sirka poole lauamänge mängima. Tegelikult pidin ma minema ujuma mõningate inimestega, aga noh ma rahalisetel kaalutustel ja ka ujumisriiete puuduse, enda laiskuse tõttu ei läinud.
Sirka ja Krissu juures sai nalja nagu alati. Mina, Karin, Kixa, Henzu, Pets, Krissu ja Sirka mängisime Eestit ja pärast enda tehtud Aliast. Ma ei tahaks avalikult siin kohe öeldagi, mis kolm põhiteemat oli kaartidel. Mingi hetk hakkas pihta, kes seda enam mäletab millest, vaidlus eestlaste-venelaste, Pronkssõduri üle. Kes vihkab keda, miks, kas tuleks ära vedada jne jne. Meie Kariniga oleme sellised leplikumad, teised (peale Kixa kes magas) olid pigem radikaalsed. Selle küsimuse üle võib elulõpuni vaidlema jääda niiet las ta olla.
Täna hommik oli isegi ilus (ei valutanud pea ega muud kohad) ja tegin perele omletti, jõin kohvi ja nüüd hakkan lugema raamatut ning õhtul vist ühele sünnipäevale.
Ilusat laupäeva Teile:)

PS: tita pidi minu nägu olema:P

Kiire plaani muutus

Nädalavahetusest Tartus sai nädalavahetus Tallinnas.
Tuleb olla operatiivne ja saame kõigega hakkama (raha muidugi otsa korral:D)

Babel

Seda filmi vaatasime eelmine nädal. Minu ootused olid suhteliselt kõrged, sest ma olin kuulnud kiidusõnu. Kartsin samas, et see on jällegi minu "õrnale hingele" liiga jõhker, aga ei midagi taolist.

"4 interlocking stories all connected by a single gun all converge at the end and reveal a complex and tragic story of the lives of humanity around the world and how we truly aren't all that different. In Morocco, a troubled married couple are on vacation trying to work out their differences. Meanwhile, a Moroccan herder buys a rifle for his sons so they can keep the jackals away from his herd. A girl in Japan dealing with rejection, the death of her mother, the emotional distance of her father, her own self-consciousness, and a disability among many other issues, deals with modern life in the enormous metropolis of Tokyo, Japan that is literally the size of the state of California. Then, on the opposite side of the world the married couple's Mexican nanny takes the couple's 2 children with her to her son's wedding in Mexico, only to come into trouble on the return trip. Combined, it provides a powerful story and an equally powerful looking glass into the lives of seemingly random people around the world and it shows just how connected we really are."

Üldiselt olin ma lõpus veidike pettunud, sest kõik lõppes liiga hästi ja üldse oleks võinud kõik kuidagi karmim olla, aga kokkuvõttes oli hea film.

Kiss Kiss Bang Bang

Esmaspäeva õhtul otsustasime seda filmi vaadata.

"In Los Angeles, whilst being chased by police officers, thief Harry Lockhart finds himself in a movie audition where he is mistaken for a actor, auditioning for a role in a detective film. Harry attends a party where he reunites with childhood friend Harmony Faith Lane, who is acting in Beer commercials and wants to make it to the big time and act in Hollywood movies and Harry also meets gay private detective Perry Van Shrike. When Perry discovers a dead body and Harmony's sister commits suicide, Perry decides to involve Harry in the investigation and Harry decides to play along and pretend he is a detective. Investigating the case, Harry and Perry become suspicious of the party guests who have all become suspects, as Harry and Perry set out to uncover the murderer's identity, Harry finds himself falling in love with Harmony."

Üldiselt mulle meeldis. Oli naljakas, absurdne aga samas mitte liiga labane.

Väsimus

Võehh... 5 tundi on liiga vähe, et end välja puhata. Minul peab oleme vähemalt 7-8 siis saan päeva ilusti õhtusse veedetud. Miks me siis eile ei maganud? Meil oli tegemist. Kõigepealt tegime Maarikaga puuviljasalatit (mis muideks oli ÜLIhea), siis valmistasime ette, mis järgmine päev ettekandes täpselt rääkida ning siis jõime veits siidrit, mängisime kaarte ja eesti mälumängu. Kui siit inimesed lahkusid oli kell mingi peaaegu 3. Kell 8 ajasime Maarikaga ennast üles ja kell 9.15 naeratades ja väsinuina vursistasime ette innovatsioonist Eestis. Minu arvates läks päris hästi, aga eks näis mitu punni sealt tuleb.
Järgmine oli jällegi seminar. Seal pidime tegema küsimustiku, mis oli suhteliselt easy, aga eks näis, sest millegi pärast õppejõududel meeldib minu tööst alati 2punni maha võtta, juu siis on nii õige.
Traditsiooniliselt läksime Taneli ja Maarikaga pannkooke sööma. Meie iga kolmapäevane traditsioon kahjuks katkeb aprillis kui meil tuleb 45 minutilise seminari asemel 1,5 tunnine. Nõme, meil saab nalja.
Üldiselt oli veel loeng ja asjad ning siis tulin koju ja magama ära. Sain mingi tunnikese olla kuni Ingel tagasi jõudis ja siis sõime. Nüüd ta läheb jälle ära ja mina - magama:D Ma olen liiga väsinud, aga teoreetiliselt on veel täna pidu Sõbramajas. Eks näis, sest homme ometigi kell 8 (jah te lugesite õigesti kell KAHEKSA) loeng. Selles mõttes, et mina ei saa aru, kuidas ma keskkoolis suutsin iga päev peaaegu kell 7 end üles ajada. AMAZING!
Nädalavahetusel ma loodetavasti olen Tartus ja vaatan filme ja loen raamatuid ja olen niisama.
Venna tuleb ka loodetavasti mulle külla lõpuks, ta ei teagi täpselt kuidas ma siin elan ning Tartu on talle täiesti võõras linn.
Võibolla ma viitsin millalgi jälle mõne õppejõu killu siia kirjutada, aga samas eks nad kontekstist väljas ei ole nii lahedad.
Olgu, head und mulle:)

Uus ilmakodanik

Täna on mul kohe suur uudis. Katu sai lõpuks pooldumisega hakkama. Kell 06.05 täna hommikul sündis tal armas tütretirtsuke, kes kaalus 3770g ja oli 52cm pikk. Palju õnne nende perele ja meile, kes me oleme nüüd 3.kordsed P-gängi tädid! Ootame huviga, mis tips nimeks saab:)
Eile meil oli üks ülilõbus õhtuke jällekord. Käisime Sirka&Krissu elamist kaemas. Uus ja huvitav ja ilus ning täitsa nende oma. Tegime kokstaile, totraid pilte, rääkisime elust ja olust ning naersime. Tegelikult põhiasi oli see, et me olime koos jällekord. Nii hea!
Täna hommikul olin ma üliunine ja väsinud. See ei seganud mul aga AHA ettekannet tegemast, mis ajas mu kurjaks. Siiamaani olen tige. Nii põneva teema kohta ainult 3-4lk. Mis mõttes? Ma kardan, et kui ma kolmapäeval ettekannet tegema lähen, siis ma räägin võimalikult kiiresti nii palju kui saan, sest seda teemat ja materjali on nii palju. Noh õnneks ma loodan Maarika peale, et ta suudab mind kontrollida. Ei noh tegelt mulle ikkagist ei meeldi nii suured piirid. Eks me ise natuke tegime seda väiksemaks, aga ikkagist LIIGA PALJU. Mis ma ikka vingun...
Homme hommikul panen jälle Tartu poole ajama ja ilmselt siis järgmise nädalvahetuse veedan seal. Võibolla ka mitte...kes mind teab;)

8.märts

Tallinnas jälle kord. Ma ei tea, siin on nii hea:)
Üldiselt on päev korda läinud, sest sain magada, käisin loengus (ei jäänud magama), sõitsin autoga Tallinna ( ja ei sattunud avariisse), sain Londonist igast nänni, MULLE kingiti lill, sõin ehtsat inglise porgandikooki ja lebotasin niisama.
Varsti hakkan Stargate'i vaatama.
PS: mind ajab nii närvi see jama, mis mu peas toimub, aga ma juba tegelen aktiivselt sellega

.

There is so much pain in me that sometimes I just can't breathe!

Vahepealsest elust

Aeg läheb nii ruttu. Eile tundsin ma mööda Tartut kõndides kevadelõhna, ausõna! Päike paistis ja mul oli isegi jopelukk lahti ning salli polnud kaelas (täna veel haige ei ole, äkki siis ei jäägi). Ootan juba kevadet ja sooja. Ma ei jaksa enam palju riideid selga toppida.
Koolis on isegi põnev. Seminarid ja loengud, kus ma saan lõpuks ka midagi rääkida mitte ei pea tuima näoga õppejõule suhu vaatama. Loetavate tekstide ja materjalide kohta võiks paljugi öelda, aga ma ei tee seda, sest nii mõnedki on ka minu eest neid kommenteerinud.
Eelmine nädalavahetus käisin Tallinnas jällegi (see nädal lähen ka - minu vaene rahakott). Reedel käisime Pappillonis ja Popularis ning Räägus söömas. Sattusid teepeale/kõrvale/alla/üles jne inimesed, keda polnud ammu-ammu näinud. Õnneks ei peagi jälle pikka aega nägema. Nad ei ole just minu lemmikud. Reede olin muidu Etu juures ja äitääh talle:D fun oli nagu alati:P Laupäeval käisime Katut vaatamas ja ei, ta pole ikka pooldunud nind ikka veel ta ei tea, kas tüdruk või poiss. Tuleb lähipäevil loodetavasti siis üllatus. Pühapäeval sõitsin juba varakult tagasi, sest politoloogide jõulud aka valimised olid. Rongis suutis Mirks mu läpakat tagudes M-tähe nupu küljest ära saada ja nüüd kuigi ta on tagasi liimitud siis on ta siiski viltu, aga seda kihvtim..miks kõik peab alati sirge olema.
Eile ja täna oli palju kooli. Eile tegime Maarika ja Ingliga sauna, värvisime I juukseid ja olime niisama lõbusad.
Ah jaa.. nüüd kuni kuskil 23märtsini oleme me teises elukohas. Lihtsalt vahelduse mõttes. Ingli õe Riste pool. See korter on lihtsalt nii lahe, et ma kohe ei saaa...järgmine nädal kui ma äkki viitsin digika siia vedada saate näha pilte. Eriti mu lemmik aknast.

Oi jah..nii palju oleks veel öelda, aga nälg näpistab ja ma nüüd hakkan kartuleid koorima.

Eelarvamustest ja punkaritest

Sõitsin rongiga. Lugesin rahulikult artikleid Eesti taasiseseisvumisest kui minu selja taha istusid kaks tüüpi. Mõlemad olid üdini punkarid, needid, soengud ja karm ilme näol. Suitsuhais käis ülepea. 3minuti pärast avasid nad ka õllepurgid. Ma istusin ja ootasin, et millal lärm lahti läheb ja nad minu peale õlut kallavad jne. Istusin ja ootasin ebameeldivust. Üllatus üllatus.
Üks nendest võttis välja raamatu. Nende jutu põhjal kuulsin, et see oli H.Hesse “Stepihunt”. Nad arutasid veel Remarque, Vonneguti, Kivirähku(i)? Üle. Nende mõtteid oli ülihuvitav kuulataJ Neil oli nii eluterve suhtumine punkarlusse ja sellesse, kes nad olid. Nad käivad nii riides, sest nad tahavad ja on nii, sest neile ei meeldi tavaline: teksad, disko, valged papud jne.
Üks neist oli taimetoitlane. Soovis, et inimesed tarbiks vaid pidupäevadel liha. Mis minu arvates on küll jama, aga ta oli nii siiras. Sellel samal taimetoitlasel oli 2 poega nagu ma aru sain. Ta rääkis, et oli andnud oma poegadele ükskord hamburgerit proovida, aga neile ei maitsenud. Friikartuleid olid veidike nokkinud, aga need ei läinud ka peale. Siis oli mees nii uhke ja ütles: “Ma sain aru, et nad on Minu pojad”
Veel rääkis ta oma lastest nii:“Mul kaks poega mõlemad nii erinevad. Üks on nagu Vargamäe Andres ja teine nagu Pearu.”
Teine tüüp – “Kusjuures Tammsaare ei pannudki väga mööda”
Kriitikat oli neil Villu (noh see punkar tüüp, teate küll) suhtes ja Trubetsky suhtes ka, kes oli joonud coca cola kompanii kalja (anarhistidele ja punkaritele ei sobi selline käitumine millegii pärast).
Seenel käimine oli ühe tüübi jaoks ka puhas lõbu. “Võtan kaasa kahe liitrise õlu ja kõmbin mööda metsa korviga. Lihtsalt puhas õhk ja muidu tervislik. Kui metsast välja tulen on õlu otsas ja lõbustuju.”
Slängist ka... see oli, mis meelde jäi:
Kaklus = kakkelung, natsidega tema kaklema ei läheks.
Ma kohe tahtsin öelda neile, et issand, te olete nii lahedad aga teiste vestlust ei ole viisakas pealtkuulata:PPS: nad ei olnud pärit Tallinnast ega Tartust vaid vist kuskilt Jõgevalt või sealt vahepealt;)

killud

Eero Medijainen RS 20. - 21. sajandil - "Külmas sõjas on süüdi Eesti naised!" Meie jõudsime järeldusele, et eks natuke aitasid kaasa ka Läti naised ning ma peaksin kirjutama sellest vähemalt paartuhat lehekülge. Just for the fun of it! No lifer juu;)