8.märts

Tallinnas jälle kord. Ma ei tea, siin on nii hea:)
Üldiselt on päev korda läinud, sest sain magada, käisin loengus (ei jäänud magama), sõitsin autoga Tallinna ( ja ei sattunud avariisse), sain Londonist igast nänni, MULLE kingiti lill, sõin ehtsat inglise porgandikooki ja lebotasin niisama.
Varsti hakkan Stargate'i vaatama.
PS: mind ajab nii närvi see jama, mis mu peas toimub, aga ma juba tegelen aktiivselt sellega

segapudrujakapsad

Viimastel päevadel on mul mõtteainet kui palju olnud. Reedel oli Kristjani sünnipäev Tallinn hotellis. See oli kergelt öeldes huvitav;) Mitte ainult heas mõttes.

Kui nüüd päris algusest võtta, siis reedel enne kella 12 ( ehk siis veel minu magusal uneajal) helistas Sirka ja ütles, et kui ma üles tõusen siis võiks talle appi minna. Noh, ega mul enam peale seda kõnet und polnudki ja vähem kui tunni pärast tulid Kristjan, Kixa ja Sirka mulle järgi. Kõigepealt poereis ja siis toitu valmistama. Küüslaugusingirullid tulid tänu minule väga head:P (ehk siis kui Kixa ja Poku sünnal oli küüslauku pool küünt, siis ega mina ei koonerdanud ja panin 5) Selles suhtes, et küüslauk on tervisele ainult kasulik. Saime toidu suhteliselt kiiresti valmis, sest meid ikka oli ju 3. Kristjan ei loe, sest ta käis korra autoga prügi välja viimas (prügikast on mingi 10. sammu kaugusel majast) ja magas 30 minutit (ehk siis üle tunnikese vist). Kui Kristjan oli ärganud viis ta meid Kixaga koju ära, et me saaks asjad valmis panna ja riided selga aetud.

Järsku oli kiire kiiire. Jooksuga autosse, mis oli jooki-sööki täis, hotelli juurde, kus me kolme tüdrukuga pidime pooled asjad tassima juba kohale. Iseenesest see ruum kus me olime, ei olnud midagi erilist, suht väike arvestades rahvahulka, kes pidi kohale vajuma. Saun ja mullivann olid selle eest supper head.

Panime asjad valmis ja ootasime külalisi. Rahvast hakkas kohale vajuma ja P-Gäng oli ka tervenisti platsis. No oli lõbus. Me mingil ajal otsustasime minna mullivanni. Mina, Sirka, Kixa, Potsu ja Sällu. Kõik oli ilus ja mulisev ja me naersime ja tegime pilte. Koit ja Henzu ühinesid ka. Siis millegi pärast hakkas asi käest ära minema. Noh ilmselt oli see alkoholi mõjust. (Mina ise piirdusin 4 klaasi veiniga ja olin ikka kaine) Sälli ja Koit läksid nii tülli ja siis veel ja veel ja veel asju. Mul oli kell 1 juba kange tahtmine koju jalutada. õnneks oli Päpu ka uljalt valmis. Kuidagi saime nii kaugele, et tülis paarike hakkas ka jalutama meiega kodu poole. Noh ütleme, et ei olnud eriti lõbus tee. Ainuke asi, mis oli hea, me saime Päpuga pikalt ja laialt maailma asjadest rääkida.
Kui me hakkasime mingi poole 2 - 2 paiku liikuma, siis nelja paiku olin kodus. Tavalislt max 30 minuti tee venis nii tohutult.

Kodus mul millegi pärast und ei tulnud. Laadisin pildid arvutisse, mängisin kaarte ja mõtlesin, et milliseks ikka elu kujunenud on. Inimesed, kes üksteist armastavad lähevad lihtsalt lolliks ära ja tegelikult mitte millegi pärast. Armukadedus, kompleksid ja mis kõik muu tulevad joogise peaga ikka nii välja. Jube:S

Mina ja A. ei ole üldiselt kumbki eriti armukadedad ja see on hea, aga samas ka ju mitte. Ma küsisin alles üks päev tema käest, et kas sa oled kunagi olnud armukade mingis olukorras minu pärast. Ta ütles, et ei, mitte kunagi. Mina ehmatasin ära, et mis tähendab, et kas ma pole siis piisavalt atraktiivne või tal on ükskõik või kuidas see võimalik on. Ta vastas, et ta usaldab mind ja ei kahtle minus. Armas aga natuke armukadedust võiks ju olla?

Ah jaa pikast jalutuskäigust on mul varbad lõhki ja villis. Jehuuu.
Laupäeval ja täna pole ma suurt midagi teinud. Vaatasin Bonesi, käisin raamatukogus, lugesin raamatuid, tegin süüa, üldiselt laisklesin.
Eile oli minu ühe kallikese elus suur päev. Katu ei ole enam preili vaid proua. Palju õnne noorpaarile ja suvel loodame siis suurt ja toredat pulma. Tõesti veider, et üks on täiesti abielunaine nüüd.
Mina otsustasin, et mina ei taha täiskasvanuks saada. Selles mõttes, et ma ei taha kellegagi veel kokku kolida, ei taha kellegagi korterit osta, abielluda, lapsi saada. Ma tahan olla mina. Iseseisev, veidi arg, veidi lollakas, veidi laisk jne Vot nii tahan ma preagu!!!! Mitte mingit vastutust teiste eest, suuri kohustusi, pere probleeme... olla vaene tudeng on isegi katsumus;)

Ah jaa, siis mu arvuti jälle plõksib minuga. No ma ei või...tahaks ta aknast alla visata, aga seal on liiga palju väärtuslikku kraami. Pepu küll..
Ema on praegu vanavanemate juures, sest vanaemal on paha olla. Enne jõule ei ole just eriti hea uudis, aga loodame, et tal hakkab kiiresti parem.
Uutele ainetele registreerisin ka, keeli jälle ei saanud. Pole veel piisavalt kiire. Ma ei saa täpselt aru, et mida ma tegelt teen, aga see selleks.
Olgu vaatan Bonesi loodetavasti viimased osad ka ära ja ÄKKI siis tuleb inspiratsioon, midagi tarka teha.

oli jälle tore

Nädalavahetuse võiks muidu lugeda puhtalt logelemiseks, aga ma käisin Kixa ja Poku sünnipäeval ja see oli üks korda läinud sündmus.

Muidu ma põhimõtteliselt lugesin paar raamatut läbi, vaatasin Grey Anatoomiat ja Bonesi, esseed EI kirjutanud, rahv vah suhete eksamiks EI õppinud - üldiselt midagi vajalikku ma ei teinud.

Aga sünnipäev oli vinge. Kogu gäng oli kohal + siis veel Kristoferid, Kristjan, Alex, Koit ja Henry.
Katu väikest ( ilmselt tütrekest) ei tohi muidugi ka ära unustada. 40 juubel oli neil kahepeale kokku. Üllatus oli see, et Katu abiellub järgmine laupäev. Temast saab proua. Veider! Kes oleks seda arvanud. Muidugi imelik on veel see, et ta abiellub sellel päeval, millal Sällu ja Koitki seda teha mõtlesid, aga ilmselt võttis Katu neilt selle aja ära:P Aga spirituaalne ühinemine pidi siiski toimuma (mida mina korraldan - ei tea kuidas?!?!?!). Meie registreerimisele kutsutud pole, aga Katu lubas suvel Saaremaaal suurt prallet ja kiriklikku laulatust. Ehk siis pulmaaaaaa...
Sünnipäeval sai hästi süüa ja juua, viktoriini ( ma siiani ei saa aru, kuidas me kariniga nii taha jäime, ilmselt sellepärast, et ma vastasin enamikele küsimustele) ning naerda. Juttu puhuda kallikestega üle pika aja ka. Nii hea oli. Eriti muidugi tõsielu sari Lounge. Me oleme ju täiesti normaalsed kui vesipiibu ülemine osa on "kaamera" eest, Gini pugel mikrofoni eest ning meie oleme kõik seriaali osalised. Jututeemadeks oli ikka päris tõsised lood, aga siiski me naersime pisarateni. Muidugi oli Kristjani viski ja sigari etteaste, Sällu draama, hiljem ka Kixa draama ning minu trialallalalalalaaa olek.
Kõikidel on oma head ja vead, aga oma tupsununnusid mina ikka armastan rohkem kui ennast. Miljon korda rohkem, ei triljon, ei mõelge midagi suuremat välja...
Ja kui keegi mulle ütleb, et ma olen Külm inimene, siis ma ei tee sellest välja, sest mingil määral ma olengi... ja eriti ma ei tee sellest välja kui ma ei arva, et seda väga tõsiselt mõeldakse, aga mida mina inimestest tean!

Ah jaa, ma olen ülikooli linnas tagasi, paar asja vaja korda ajada enne kui saab Vaheajale ( loe: õppimisajale)!

Makromajanduse kontrolltööks hoidke mulle homme pöialt ning ma nüüd lähen magan oma unetunnid tagasi. Selle aasta viimased 4 päeva Tartus lähevad käima;)