Mina ei usu, et on olemas selline asi nagu kevadväsimus. Mis mõttes sa saad olla väsinud kui õues on soe ja paistab päike? Talvel on see normaalne, õues on külm ja paha, teki all hea ja soe. Kevadel tuleb käia oma
fancy'id uued prillid peas, seelik seljas, väike sallike kaelas ning jakk peal. Siis peab veel kindlasti umbes paar korda nädalas mõtlema, et okoou rannahooaeg tuleb (mul õnneks ei tule see aasta - all work no play, mis siis et seda tööd veel ei eksisteeri). Teised siin minu ümber teevad trenni ja tõmblevad täiega. Mina tulen koju söön kõhu täis ja viskan pikali ja kogun rasva. Järgmine talv läheb jälle vaja.
Täna ma avastasin, et mul on tüdimus. Koolis on isegi põnev, ausõna, aga koguaeg sama teed pidi käia, samasid nägusid vahtida jne. Sügisel oli kõik uus ja põnev ja tore, nüüd on jama. Ülepäeviti ikka mõtlen Tallinn vs Tartu kuigi õnneks enamik aja jääb Tartu peale.
Ah jaa ja siis veel, et põhimõtteliselt kui ma peaks oma ema jälgedes käima, siis aasta aja pärast peaksin ma juba rase olema. Nagu mida helli... kuhu see aeg kaob? ma ei ole suur - alles pisike ja loll. Õnneks ma ei tunne eriti survet kellegi järgedes käia, sest ma olen nagu nii meie pere mustlammas... teised on kõik tehnikainimesed, Draakoni aastal sündinud jne.
Homme saab Tallinna ja reedel lähme kluppi naistega..nalja hakkab saama.
Ma isegi ei tea enam, mida oodata. Suve mitte sest siis peab tööd tegema, varsti tuleb hakata uurimustöid vorpima, eksameid kirjutama jne. Sügisest jälle kool ja siis peaks sealt kõrvalt tööd ka nüüd tegema .. mitte midagi ei oota praegu head ees. Võehhh... aga siiski ei ole midagi väga halvasti. Miskit väga head ei ole ka. Liiga tavaline. Liiga kurjakuulutav.
Kurat, jälle tuli üks segapudrujakapsad.
Sildid: igavus, tartu elu, tüdimus, väsimus