Elust ja olust

Ma lubasin, et panen siia pilte meie vahepealsest kodust. Vaadake ja imetlege. Nüüd oleme tagasi oma vanas heas kodus.

Vahepeal me praktiliselt iga õhtu lõbustasime külalisi ja mängisime nii kaarte kui ka lauamänge. Suutsime veel ära vaadata ühe Lõuna-Aafrika filmi "Tsotsi" (sai oscari parima võõrkeelse filmi eest ja muidu palju auhindu võitnud). Tegime sauna ja olime lihtsalt mõnusad ja mugavad. Mulle püüti ka bridzi õpetada, aga noh ühe korraga seda mängu selgeks ei saa.

Ma ei teadnudki, et Tartus kevad nii vara tuleb ja sellise hooga. Neljapäeval kõndisime loengusse seelikutes ja t-särgi väel, sest nii palav oli.:) Mõnus. Tallinlased kadestage meid (see ei loe, et talvel külmem on). Sooja ja päikse tõttu olin ma sunnitud ka endale päikseprillid ostma. Siiani on täitsa meeldinud, aga minu tujud muutuvad selles suhtes kiiresti.

Ma pidin nädalavahetusel palju õppima ja essee kirjutama jne, aga siini pole veel õnnestunud. Nädalavahetuseks tuli Ilme Tartu ja Sälli peaks ka kuskil siin logelema, keda ma loodetavasti homme siis ka näen. Eile käisime Illusionis tantsimas ja muidu olime lõbusad. Täna käisin veel viimast korda kütmas teises korteris, et Austraaliast tulnutel ka natuke soojem oleks. Trippisime linna peal ja olime nii meie juures kui ka lõpuks Etu pool . Vaatasime jalkat, aga noh Eesti sai pähe ja nagu ma ennustasin 2:0 (sõnusin ära vist).

Veelkord sain ma kinnitust sellele, et kui minnakse lahku siis on sõpradega millegi pärast nii, et ühed jäävad sulle ja teised talle. Kahju on sellest.

Tahtsin veel sellest ka rääkida, et paljudel mu sõpradel läheb väga hästi. Neil on lapsed, korterid, elukaaslased ja nad on muidu armsad ja toredad. Ma loodan, et jätkub samamoodi. Pole midagi, et ma ise olen tihti nii mõttes, sest nemad liiguvad nii suure kiiruga oma eludega edasi ja mina passin paigal. Elu on selline ja ma püüan sellest üle olla, aga palun vabandust kui ma vahest nukker ja mõtlik olen. Ma loodan, et teil läheb kõigil elus palju paremini kui mul. I love u my dear friends. Teie õnn on ka minu oma. Lihtsalt ärge mind päriselt ka ära unustage.

Ma nüüd poen teki alla raamatuga ja püüan targemaks saada.

Ma ei tea, mida arvata!

See, mis ma arvasin, et saab probleemiks saigi. Purustasin ühe inimese lootused, mis olid tekkinud nii kiiresti, et ma ei oskagi kohe midagi öelda. See hämmastab mind. Kedagi ei saa nii kiiresti tundma õppida jne. Amazing.
Selles mõttes, et kui te kuskil Tartu peal kuulete, et ma olen üks jube nõid, siis on ikka kihvt. Ei, ma ikka ei mõista, kust sellised inimesed tulevad.

Parem...

... palju parem :)

Äitähh, kallis:)

Kuidas lõppes kõige hullem jõul ever?

Lõppes see siis sellega, et mina ja A. läksime peale 2 aastat 1kuud ja 16päeva lahku.

Ma lihtsalt ei oska praegu kuidagi olla. Vihane ei ole kellegi peale olla, kurb ma ei taha olla ja kõik muu on hullumaja.

Pean õppima õppima õppima, aga liiga suur segadus on peas praegu.

Võibolla oligi nii parem, aga praegu ma sellest veel aru ei saa.

Palun kannataga mu vingumine nüüd välja, sest on valus:(

Natuke seda ja teist

Oi jah! Täna on olnud ülepika aja üks tihe päev.
Ärkasin korraks Sällu kõne peale, magasin edasi ja siis tõusin ja mökutasin. Võileivad ja kohvi tegin valmis täpselt selleks ajaks, kui Potsu helistas, et nad Mirkoga ootavad all. Eks ma siis tegin siva pain riidesse ja jooksin alla (võileivad ja kohvi jäidki laua peale ning võta heaks venna, kes need pärast ära sõi).
Jalutasime siis Ilme maja eest mööda ning ka tema tuli meiega kaasa. Minek oli vanasse koolimajja, kus toimus igaaastane tantsuvõistlus. Nalja sai, rääksime vanade õpetajadega, endiste koolikaaslastega, naersime mõndade kavade üle, aga samas oli ka kihvte tantse (eriti G3-d) Sälli ja Karin olid ka meiega. Selline väike kogunemine. Good old times!
Pärast läksime veel Cucasse teed jooma ja juttu rääkima.
Kodus tegin süüa ja olin muidu tubli.
Mingi aeg chättisin MSNis ja Ingel rääkis kruiisimisest, rahakotist ja Taneliga kokku saamisest. Mõeldud tehtud. Külmas jalutatud ka.
Nüüd kodus, kohe poen teki alla ja panen silmad kinni.

Aga tegelikult on mul kurb, sest ma pole A. näinud juba pikka aega ja reedest pole temaga isegi rääkinud. Võtsin kätte ja ise helistasin ja he blew me off. This sucks! Samas ei ole midagi lahti...

segapudrujakapsad

Viimastel päevadel on mul mõtteainet kui palju olnud. Reedel oli Kristjani sünnipäev Tallinn hotellis. See oli kergelt öeldes huvitav;) Mitte ainult heas mõttes.

Kui nüüd päris algusest võtta, siis reedel enne kella 12 ( ehk siis veel minu magusal uneajal) helistas Sirka ja ütles, et kui ma üles tõusen siis võiks talle appi minna. Noh, ega mul enam peale seda kõnet und polnudki ja vähem kui tunni pärast tulid Kristjan, Kixa ja Sirka mulle järgi. Kõigepealt poereis ja siis toitu valmistama. Küüslaugusingirullid tulid tänu minule väga head:P (ehk siis kui Kixa ja Poku sünnal oli küüslauku pool küünt, siis ega mina ei koonerdanud ja panin 5) Selles suhtes, et küüslauk on tervisele ainult kasulik. Saime toidu suhteliselt kiiresti valmis, sest meid ikka oli ju 3. Kristjan ei loe, sest ta käis korra autoga prügi välja viimas (prügikast on mingi 10. sammu kaugusel majast) ja magas 30 minutit (ehk siis üle tunnikese vist). Kui Kristjan oli ärganud viis ta meid Kixaga koju ära, et me saaks asjad valmis panna ja riided selga aetud.

Järsku oli kiire kiiire. Jooksuga autosse, mis oli jooki-sööki täis, hotelli juurde, kus me kolme tüdrukuga pidime pooled asjad tassima juba kohale. Iseenesest see ruum kus me olime, ei olnud midagi erilist, suht väike arvestades rahvahulka, kes pidi kohale vajuma. Saun ja mullivann olid selle eest supper head.

Panime asjad valmis ja ootasime külalisi. Rahvast hakkas kohale vajuma ja P-Gäng oli ka tervenisti platsis. No oli lõbus. Me mingil ajal otsustasime minna mullivanni. Mina, Sirka, Kixa, Potsu ja Sällu. Kõik oli ilus ja mulisev ja me naersime ja tegime pilte. Koit ja Henzu ühinesid ka. Siis millegi pärast hakkas asi käest ära minema. Noh ilmselt oli see alkoholi mõjust. (Mina ise piirdusin 4 klaasi veiniga ja olin ikka kaine) Sälli ja Koit läksid nii tülli ja siis veel ja veel ja veel asju. Mul oli kell 1 juba kange tahtmine koju jalutada. õnneks oli Päpu ka uljalt valmis. Kuidagi saime nii kaugele, et tülis paarike hakkas ka jalutama meiega kodu poole. Noh ütleme, et ei olnud eriti lõbus tee. Ainuke asi, mis oli hea, me saime Päpuga pikalt ja laialt maailma asjadest rääkida.
Kui me hakkasime mingi poole 2 - 2 paiku liikuma, siis nelja paiku olin kodus. Tavalislt max 30 minuti tee venis nii tohutult.

Kodus mul millegi pärast und ei tulnud. Laadisin pildid arvutisse, mängisin kaarte ja mõtlesin, et milliseks ikka elu kujunenud on. Inimesed, kes üksteist armastavad lähevad lihtsalt lolliks ära ja tegelikult mitte millegi pärast. Armukadedus, kompleksid ja mis kõik muu tulevad joogise peaga ikka nii välja. Jube:S

Mina ja A. ei ole üldiselt kumbki eriti armukadedad ja see on hea, aga samas ka ju mitte. Ma küsisin alles üks päev tema käest, et kas sa oled kunagi olnud armukade mingis olukorras minu pärast. Ta ütles, et ei, mitte kunagi. Mina ehmatasin ära, et mis tähendab, et kas ma pole siis piisavalt atraktiivne või tal on ükskõik või kuidas see võimalik on. Ta vastas, et ta usaldab mind ja ei kahtle minus. Armas aga natuke armukadedust võiks ju olla?

Ah jaa pikast jalutuskäigust on mul varbad lõhki ja villis. Jehuuu.
Laupäeval ja täna pole ma suurt midagi teinud. Vaatasin Bonesi, käisin raamatukogus, lugesin raamatuid, tegin süüa, üldiselt laisklesin.
Eile oli minu ühe kallikese elus suur päev. Katu ei ole enam preili vaid proua. Palju õnne noorpaarile ja suvel loodame siis suurt ja toredat pulma. Tõesti veider, et üks on täiesti abielunaine nüüd.
Mina otsustasin, et mina ei taha täiskasvanuks saada. Selles mõttes, et ma ei taha kellegagi veel kokku kolida, ei taha kellegagi korterit osta, abielluda, lapsi saada. Ma tahan olla mina. Iseseisev, veidi arg, veidi lollakas, veidi laisk jne Vot nii tahan ma preagu!!!! Mitte mingit vastutust teiste eest, suuri kohustusi, pere probleeme... olla vaene tudeng on isegi katsumus;)

Ah jaa, siis mu arvuti jälle plõksib minuga. No ma ei või...tahaks ta aknast alla visata, aga seal on liiga palju väärtuslikku kraami. Pepu küll..
Ema on praegu vanavanemate juures, sest vanaemal on paha olla. Enne jõule ei ole just eriti hea uudis, aga loodame, et tal hakkab kiiresti parem.
Uutele ainetele registreerisin ka, keeli jälle ei saanud. Pole veel piisavalt kiire. Ma ei saa täpselt aru, et mida ma tegelt teen, aga see selleks.
Olgu vaatan Bonesi loodetavasti viimased osad ka ära ja ÄKKI siis tuleb inspiratsioon, midagi tarka teha.