segapudrujakapsad

Viimastel päevadel on mul mõtteainet kui palju olnud. Reedel oli Kristjani sünnipäev Tallinn hotellis. See oli kergelt öeldes huvitav;) Mitte ainult heas mõttes.

Kui nüüd päris algusest võtta, siis reedel enne kella 12 ( ehk siis veel minu magusal uneajal) helistas Sirka ja ütles, et kui ma üles tõusen siis võiks talle appi minna. Noh, ega mul enam peale seda kõnet und polnudki ja vähem kui tunni pärast tulid Kristjan, Kixa ja Sirka mulle järgi. Kõigepealt poereis ja siis toitu valmistama. Küüslaugusingirullid tulid tänu minule väga head:P (ehk siis kui Kixa ja Poku sünnal oli küüslauku pool küünt, siis ega mina ei koonerdanud ja panin 5) Selles suhtes, et küüslauk on tervisele ainult kasulik. Saime toidu suhteliselt kiiresti valmis, sest meid ikka oli ju 3. Kristjan ei loe, sest ta käis korra autoga prügi välja viimas (prügikast on mingi 10. sammu kaugusel majast) ja magas 30 minutit (ehk siis üle tunnikese vist). Kui Kristjan oli ärganud viis ta meid Kixaga koju ära, et me saaks asjad valmis panna ja riided selga aetud.

Järsku oli kiire kiiire. Jooksuga autosse, mis oli jooki-sööki täis, hotelli juurde, kus me kolme tüdrukuga pidime pooled asjad tassima juba kohale. Iseenesest see ruum kus me olime, ei olnud midagi erilist, suht väike arvestades rahvahulka, kes pidi kohale vajuma. Saun ja mullivann olid selle eest supper head.

Panime asjad valmis ja ootasime külalisi. Rahvast hakkas kohale vajuma ja P-Gäng oli ka tervenisti platsis. No oli lõbus. Me mingil ajal otsustasime minna mullivanni. Mina, Sirka, Kixa, Potsu ja Sällu. Kõik oli ilus ja mulisev ja me naersime ja tegime pilte. Koit ja Henzu ühinesid ka. Siis millegi pärast hakkas asi käest ära minema. Noh ilmselt oli see alkoholi mõjust. (Mina ise piirdusin 4 klaasi veiniga ja olin ikka kaine) Sälli ja Koit läksid nii tülli ja siis veel ja veel ja veel asju. Mul oli kell 1 juba kange tahtmine koju jalutada. õnneks oli Päpu ka uljalt valmis. Kuidagi saime nii kaugele, et tülis paarike hakkas ka jalutama meiega kodu poole. Noh ütleme, et ei olnud eriti lõbus tee. Ainuke asi, mis oli hea, me saime Päpuga pikalt ja laialt maailma asjadest rääkida.
Kui me hakkasime mingi poole 2 - 2 paiku liikuma, siis nelja paiku olin kodus. Tavalislt max 30 minuti tee venis nii tohutult.

Kodus mul millegi pärast und ei tulnud. Laadisin pildid arvutisse, mängisin kaarte ja mõtlesin, et milliseks ikka elu kujunenud on. Inimesed, kes üksteist armastavad lähevad lihtsalt lolliks ära ja tegelikult mitte millegi pärast. Armukadedus, kompleksid ja mis kõik muu tulevad joogise peaga ikka nii välja. Jube:S

Mina ja A. ei ole üldiselt kumbki eriti armukadedad ja see on hea, aga samas ka ju mitte. Ma küsisin alles üks päev tema käest, et kas sa oled kunagi olnud armukade mingis olukorras minu pärast. Ta ütles, et ei, mitte kunagi. Mina ehmatasin ära, et mis tähendab, et kas ma pole siis piisavalt atraktiivne või tal on ükskõik või kuidas see võimalik on. Ta vastas, et ta usaldab mind ja ei kahtle minus. Armas aga natuke armukadedust võiks ju olla?

Ah jaa pikast jalutuskäigust on mul varbad lõhki ja villis. Jehuuu.
Laupäeval ja täna pole ma suurt midagi teinud. Vaatasin Bonesi, käisin raamatukogus, lugesin raamatuid, tegin süüa, üldiselt laisklesin.
Eile oli minu ühe kallikese elus suur päev. Katu ei ole enam preili vaid proua. Palju õnne noorpaarile ja suvel loodame siis suurt ja toredat pulma. Tõesti veider, et üks on täiesti abielunaine nüüd.
Mina otsustasin, et mina ei taha täiskasvanuks saada. Selles mõttes, et ma ei taha kellegagi veel kokku kolida, ei taha kellegagi korterit osta, abielluda, lapsi saada. Ma tahan olla mina. Iseseisev, veidi arg, veidi lollakas, veidi laisk jne Vot nii tahan ma preagu!!!! Mitte mingit vastutust teiste eest, suuri kohustusi, pere probleeme... olla vaene tudeng on isegi katsumus;)

Ah jaa, siis mu arvuti jälle plõksib minuga. No ma ei või...tahaks ta aknast alla visata, aga seal on liiga palju väärtuslikku kraami. Pepu küll..
Ema on praegu vanavanemate juures, sest vanaemal on paha olla. Enne jõule ei ole just eriti hea uudis, aga loodame, et tal hakkab kiiresti parem.
Uutele ainetele registreerisin ka, keeli jälle ei saanud. Pole veel piisavalt kiire. Ma ei saa täpselt aru, et mida ma tegelt teen, aga see selleks.
Olgu vaatan Bonesi loodetavasti viimased osad ka ära ja ÄKKI siis tuleb inspiratsioon, midagi tarka teha.