No niii juhtub ikka juu

Eile jõudsin koju ja enamik ajast olen niisama lebotanud ja Grey Anatoomia osasid vaadanud. Lugesin ka veits psüholoogia raamatuid ning püüdsin välja mõelda, millest ma oma essee teen, aga ei õnnestunud.
Täna õhtul helistas Sällu peale oma lõunauinakut ja nii algasidki meie seiklused:P Läksin Sällu poole, kus ta ema mind ülevaatas, et kas ma ikka olen oma nägu. Tuleb välja, et olin ja kõhnaks polnud ka jäänud. Edasi viis tee meid jalgsi Sällu õe poole. Rääkisime juttu ja olime meie:) Jõudsime siis Kristeli maja alla ning mingid tüübid pidasid paraadna ees kinni ja küsisid, kus Liivalaia tee on. Seletasime, aga nad tegelikult teadsid, tahtsid lihtsalt juttu rääkida. Kahtlased mehed olid. Kristel jõudis ka alla ning jutu ajamine läks lahti. Üks tüüpidest oli uued hambad saanud, Sälli tegi sellise nalja et talle öeldi " Hea killu pani Eit maha" või midagi taolist. Minule pakuti end emaks. Lõpuks ütlesid nad meile, et oodaku me 10 minutit ning nad toovad meile lilled. Me olime nalja pärast nõus, et noh eks näis kas siis toovad. Plaan oli, et kui nad hakkavad imelikku juttu ajama või midagi üritama, siis hüppame Kristeli paraadnasse peitu. Õnneks midagi sellist ei toimunud. Natuke aega möödus ja tulid tagasi roosidega:D Nalja number. Natuke vestlust ja neil oli siis minek. Ja see kõik juhtus sellepärast, et Sälli tahtis oma rahakotti saada:P
No nii. Hakkasime siis tagasi kõndima. Sälli rääkis veel viimase aja õudustest, mis Mustakal toimunud on ja kes peksa saanud on ja vene kampadest jne. Päris kõhe hakkas vahepeal. Jõudsime siis edasi kõndida ja mingi mees tuli vastu. Vene keele rääkis ja näitas meile veini pudelit, suitsupakki ning samal ajal " Tüdrukud tulge, mind on üks, teid on kaks, saame täpselt hakkama" Me kiirustasime minema, ütlesime "Pakaa i spasiiiba":D Viisakad tüdrukud ikkagist:P
Võtsime väikse külmarohu ning rääkisime ja kõndisime. Kõikvõimalikest kahtlastest kujudest hoidsime edaspidi ringiga eemale.
Tore oli oma Sälluga rääkida jälle:)