Haigus vs väsimus

Mitte midagi väga hullu ei ole, aga samas hea ka mitte. Ma olen haige. Ma ei saa aru, kas kunagi on aeg, kus ma pole end katki kukkunud, autoavariist põrutatud või lihtsalt haige. Juba suhteliselt närvidele käib. Mina vist olengi suur õnnetuse hunnik.
Eile oli M. sünna tähistamine. Kõige pealt tema ühikas väike söök ja jook ning seltskond, öö poole siis Illusiooni Tanel Padar and The Suni kuulama. Ma pole kunagi Illusiooni ees ega ka sees nii palju rahvast näinud. Möll oli taevani:P Nii mõnus oli laulda ja karata. M'l oli ka lõbus niiet kõik läks asja ette.
Nüüd ma püüan süüa ja juua meeletutes kogustes teed ja olla soojas. Eks näis mis nädalavahetusest saab.
Üksi on nii raske haige olla. Pole harjunud. Tavaliselt ikka on keegi olnud kohal ja poputanud mind. Keegi kes toob teed ja karjub, et pane sokid jalga jne. Täna olen ma kodus üksi, I. läks Tallinna ära. Ma pean ennast ise kamandama, it sucks;)