RETSIENNAST VOL3 - jõhkram annab olla:(

= autot oli siis juba liigutatud, esiots läinud...:S
Asi oli siis nii, nagu te eelmisest postist näha võite, siis ma olin õnnelik et saan koju.
AGA MA EI SAANUD KOJU:'(
Hakkasime siis Tartust vaikselt sõitma ja enne kui linnapiirile jõudsime, helistati, et me peame ühe inimese Viljandist peale võtma. No mis seal ikka.
Sõitsime, sõitsime, sõitsime...
Äkki hakkas auto laperdama... möödus natuke aega ja me maandusime kraavis. 3-4 korda käisime üle katuse. Jäime seisma niiet me olime kõik peaalas pidi. Ühelt poolt välja ei saanud, sest see oli kraavi pool. Turvavööd kähku lahti, ustest roomasime kuidagi välja ja siis tundsid et valus on. Etul oli pea täitsa verine. Ingel oli suht endast väljas ja me Mariaga karjusime seisma jäänud autost välja tulnud poistele et nad igaks juhuks kiirabi kutsuks.
Seisime, poisid olid abivalmid, etu ja ingel istusid nende autosse. Me mariaga ootassime kiirabit ja politseid. Helistamine läks lahti. Valu kasvas. Lõpuks jõudsid kiirabi ja asjad kohale. Etu viidi igaks juhuks Viljandi haiglasse. Meie ootasime veel puksiirautot. jne

Üldiselt on veel siin maailmas inimesi kes on abivalmid. Äitähh kõigile kes peatusid ja küsisid kuidas on! Äitähh neile poistele, kes meid kõige rohkem aitasid.

Üldiselt me oleme tagasi Tartus. Mingi 3 tundi on õnnetuses möödas. Traumapunktis on käidud.(mina ei lasknud midagi kontrollida) Ingel peab 10 päeva kaelasidet kandma.

Meil on igalt poolt valus, parem pool valutab eriti jõhkralt.

Nüüd ma tean milline tunne on autoavariis olla.

Mul on heameel, et me elus oleme:)
/nutab shokist/