Oh seda sessi õnne.

See on nagu mingi murphy seadus, et kui ikka läheb kiireks siis peab veel midagi juhtuma. Nii ongi. Neljapäeval tulin ma ilusti koju. Mõtlesin plaani valmis, et reede ja laupäev kirjutan uurimust ning kirjutan EAH väikest viisi konspekti kokku. Pühapäev pidi jääma täielikult Partei ja - süsteemide eksami jaoks. Kus sa sellega! Reede lõunal ärkan üles ja trilalllaa kurk valutab. Tegin väikse tee sõin, istusin arvuti taha ja sattusin muidugi vanade tuttavatega rääkima maast ja ilmast. Kella 4 ajal tundsin et olemine läheb kehvemaks. Kell 6 sain A. ga kokku, et asjadest rääkida ning kell 9 oli mul palavik 38,4 ning 12 öösel 39,5. Ma mõtlesin vahepeal tõesti, et peaks kiirabi kutsuma, aga paar tekki ja koguaeg sooja juua tegid oma töö ja ma sain isegi mõne tunni öösel magada. Järgmine päev möödus nii pool unes ja samal ajal konspekti kritseldades, sest lubadus on lubadus. Samas ma leidsin suhteliselt hea ravimi, mida enne pole proovinud taruvaik saialillega 45% etanooli teeb igast asju. Nüüd kaks päeva hiljem on palavik peaaegu kadunud aga kurk teeb jubedat valu ikkagi. Uurimustöö on valmimisel ja eksamiks vist ei jõuagi õppida. Samas luuletamine on ju ka vajalik oskus.

Jõulud tulevad mustad, aga keda see üllatab. Täiesti pointless time of year;)