No nii, no nii, no niii!
Kaks päeva jälle möödnunud nagu linnutiivul.
Neljapäeva õhtul tuli meile külla mu 14.aastane täditütar, keda ei julgeta üksi koju jätta (teeb lollusi, ikkagi puberteet) ja ta saadeti meie juurde asumisele. Magama tuli ta minu kõrvale ja ausõna, ma pole ammu ammu maganud inimese kõrval, kes niimoodi sipleb ja pool ööd ma püüdsin mitte talle ette jääda ja sellega mu uneaeg vähenes märgatavalt. Hommikul oli tal vaja muidugi poolteist tundi enne kooli algust üles tõusta(ta on tibi ja ma täpselt ei tea, mida ta nii kaua teeb, aga üldiselt tema kool on meie majast 3-5 minuti tee). No ja kuna ta telefoni äratuskell helises ja ma olen suhteliselt kerge unega, siis esimene äratus oli mul kuskil kell pool kaheksa. Vahelduva eduga tukastasin ja mitte kuni kella 9ni.
Reede hommik jätkus mul sellega, et Sälli helistas mulle enne 10t, et ta on sisse maganud (me pidime alguses kell 10 saama kooli ees kokku, et pilte tellima minna, aga öösel sain teada, et Rusil pole enne kella 2te aega ja saatsin Sällile ja Potsule smsi,et aeg läheb hilisemaks).Sälli seda smsi polnud millegi pärast kätte saanud, siis ta natuke porises ja närvitses, aga mina kui juba mitmeid aastaid selle tüdruku tujusid kannatanud persoon ja veel suhteliselt magav ka, ei teinud eriti välja ega olnud häiritud sellest. Järgmmagada. Muidugi helistas siis mulle veel venna ja ema, kes arvasid et ma peaks juba üleval olema. Mina ine kõne oli temalt mõne aja pärast, et kas me üldse lähme. Asjad klaaritud mõtlesin edasi ei teinud eriti ühestki kõnest välja ja magasin rahulikult peaaegu üheni välja:D
Kümme enne kahte tuli Livia mulle autoga järele ja sõitsime kooli. Läksime Rusi kabinetti pilte vaatama. Kokku tuli meid lõpuks mina, Livia, Etu, Potsu+Mirko, Sälli+Koit, Maria, Ingel. Vaatasime pilte, uurisime kooli elu, rääkisime direktori ja paari õpsiga. Mina veel mäsaasin Mirkoga ka:P Pildid tellitud läksin koju. Leppisime Kariniga kokku, et saame mingi aeg kokku ja lähme poodi ja siis Murastesse. Teised pidid järgi tulema.
Juhtus aga nii, et me käisime poes ära ja hakkasime bussi ootama, kui helistas Sälli ja ütles, et nad Koiduga tulevad ja võtavad meid peale ning viivad ära:D Noh selles suhtes, et Sälli jäi meiega ja Koit sõitis Tartusse. Ja läkski nii. Saabusime Murastesse, tegime nalja, lonksu ja rääkisime kuni saabusid meie ülejäänud vahvad seltsilised. Kixa, Katu, Potsu ja Mirko.
Hakkasime süüa tegema ja asju. Nagu ikka käib. Siis tuli shokk. Katu on 3,5 kuud rase. Minul oli suu lahti ja ma siiani ei usu seda. tegelt mul on heameel, sest tal on heameel ja kõik on tore. Aga ikkagist shokk.
Sellest sai siis pikalt rääkitud ja muid naiste jutte. Sälli läks 11 paiku magama, sest tal oli mega peavalu. Meie teised olime, aga üleval kella pooole 4ni. Mängisime lõpuks laste aliast ja see oli lihtsalt liiga naljakas. Sälli ärkas ka üles, sest me irnusime nii kõvasti. Põhiliselt me ikka rääkisime ja rääkisime ja arutasime.
katkendid: "Pea pole oluline, põll on põhiline!" Pätu ="Chiki kaotas lapse" Sälli="Pole hullu, küll ta üles leitab"
Rasedate puhul on minu kallid sõbrannad märganud seda, et neid koheldakse kui invaliide. Ma olen tegelt päris kindel, et see häirib/s neid kõvasti, aga mis me teha saame. Me tahame neid ainult kaitsta. ärge olge kurjad!
Laupäeva hommikul ärkasin ma esimest korda sellepeale, et Katu, Marja(kes oli tulnud suurupist ja tõi auto meile ning käis pesus- Karini õde), Kixa ja Mirko läksid ära. Kobisime siis tagasi magama. teist korda ärkasin sellepeale, et Karini sugulased roomasid kohale. vanavanemad, mingi vanatädi tütar ja tema tütar ja lõpuks ka Karini vanemad ja vend Sander. Muide Sander( kes on hetkel 11) on koguaeg mind kiusanud:D tema varasest noorusest peale. Ma vist meeldin talle;) Meie ei lasknud ennast segada. Tegime kohvi ja võileibu, mängisime võrku ja sõime nende toodud arbuusi + aiaõunu;)
Mingi peale kahte saime tulema Tallinna poole. Olime jõudnud Kariniga just minu maja ette, kui helistas Livia ja küsis, et kas me Go-live'ile lähme. Tegime veits plaane ja oligi otsus - lähme. Ma jõudsin kodus kähku süüa, pesta ja riided vahetada ja oligi jälle minek.
Go-live'il oli okkei. Ines oli hea, Smilers oli hea, A-rühm oli ok ja No Big Silence oli nõme. Tanel Padar & The Sun rokkisid. Laulda sai ja karjuda ka:D Aga ma pean ütlema, et laulge kaasa mõttes oli eelmine aasta ja Terminaator kõvasti parem. Samas praegu kirjutades mul juba kael ning selg rokkimisest valusad ja kakaod jõin oma ära karjutud hääle tagasisaamiseks.
Tanel Padar laulis ära ja siis tuli ilutulestik. Pätu võttis Karinilt ümbert kinni ja vaatas - siis tulid pisarad silma. Oli minu viimane õhtu Tallinnas. Ja siis ma nutsin natuke. See oli paha, sest teised olid ka pärast nukrad. Andke andeks, aga ma ei suutnud end tagasi hoida.(A)
Tagasi tulles sõitsime räägust läbi ja sõime. Toodi mind koju. Kodus ma pakkisin ja pesin pesu.
Nüüd on uni niii nii silmas ja homme raske päev ees.
ärge mind ära unustage!
posted by Pätu at 1:59 AM
3 Comments:
Kõik saab korda.. me hakkame sul külas käima ja kui me varem ei näe, siis ma tean ühte hästi toredat tüdrukut, kellel on septembis sünnipäev;)
kõik nutavad...jubee...ja mina üritan tugev olla(A)
muahh
KUIDAS TEEN MINU EX WIFE TAGASI DR ODION abiga ...... Tere, kõik mu nimi on Robert Jason, pärast 15 aastat kestnud abielu elasime mina ja mu naine õnnelikult koos, me armastasime teineteist nii palju ja ma armastasin minu perekond olid nad minu peamiseks prioriteediks, kuni ühel hommikul oli minul ja mu naisel väike argument, mis, ma tean, et kõigil paaridel on, sest siin maailmas pole täiuslikke paare pärast argumenti, miks ma koju tulles tööle läksin, ma ei saanud leidke mu naine ja meie lapsed ning ta pakkis ka oma ja laste kotid ning lahkus. Proovisin talle helistada, kuid ma ei jõudnud tema juurde. Läksin tema sõbra majja, kuid nad ei osanud mulle öelda, kust teda leida, ma olin pettunud Ma ei teadnud, mida teha, hakkasin alkoholi jooma iga päev ja öösel lõpetasin tööl käimise. See oli minu jaoks keeruline asi, sest tema ja mu lapsed tähendasid mulle kõike, see oli nagu üks kehaosa jättis mind, mida ma ei suutnud toimib hästi, sirvisin ühel päeval Internetis, kui nägin kellegi ütlusi, mis tunnistasid meest c otsustasin, et dr ODION ja kuidas ta 3 päeva jooksul oma naise tagasi viisid, ei mõelnud ma sellele kaks korda, saatsin talle teada ja rääkisin talle kõike, mis juhtus minu ja mu naise vahel ning ta ütles, et tal on minu probleem, mis tal on tema jaoks väga lihtne lahendada ütles mulle ka, et ma usaldan teda, et mu naine tuleb tagasi ja ma ütlesin, et ma usaldan teda ja ta küsis mingit teavet, mille ma talle andsin. 3 päeva hiljem tuli mu naine lastega koju. Ma olin nii üllatunud, et nägin teda nagu unenägu mulle, hakkas ta nutma ja vabandas minu ees. Ma ütlesin talle, et see on okei, ma annan talle andeks, et olen õnnelik, et ta on tagasi, elame nüüd õnnelikult koos. Kui teil on süda murtud, kuna teie naine või abikaasa jätsid teid hoolimata igasugusest surmajuhtumist, kaitseloitsust ja ka kohtuasjade lahendamiseks, pöörduge selle võimsa õigekirjajuhi dr ODION poole, pöörduge tema poole oma e-posti teel; (drodion60@yandex.com) või saate ka tema rakendust whatsApp teda kasutada telefonil +2349060503921.
Postita kommentaar
<< Home