Vihmane esmaspäev (blue monday?)

Vihm teeb vahe vahele (Lea luuletused)
Vee maailm lükkas laiali pinged
ja kustutas tulekahju mu hinges.
Tuul ei lasknud uutel mõtetel põimuda väänlevaks sisisejaks mu ajukäärdudes.
Olin küllastunud nägemast valguse ja varju heitlust.
Otsisin lahendust,põhjustja tähendust.
Otsisin TEED.
Vihm näitas,kus libastuda võib jalgmuredal pinnasel.
Vihm juhatas mind tagasitule juurde,sest ma tahtsin saadasoojaks ja kuivaks.
Tahtsin jälle muutuda sisemiselt hellaks,otsivaks,mõistvaks.
Ma olin haiget saanud,aga ma ei tahtnud oma valu teistele jagada.
Vihm tegi vahe vahele,
pühkides jaheda puudutusega valu mu tuliselt laubalt.
Minu maailm
sai tasakaalu tagasi.

Vihm on mõnikord hea. Mulle meeldib õhtuti istuda akna peal ja vaadata vihma ning hingata sisse vihmaõhku.
Aga varsti võiks jälle päike tulla, sest muidu ma olen koguaeg unine ja loid ning ei viitsi ennast üldse liigutada (mitte, et ma seda muidu viitsiks), kurb on ka kuidagi või siis õigemini nukker ja põhjust nagu polegi.
Miks monday blue on? Kas sellepärast, et töö inimesed peavad peale nädalavahetust jälle tööle minema ja lapsed kooli ajal kooli?