Nägemist:)

Me lähme nüüd Käärikule ära;)

Nohu, köha

Ma olen väsinud ööseti ja õhtuti köhimast.

Terve päeva jooksul aevastan ja nuuskan. Asi võiks olla hullem, aga mu silmad ei jaksa enam.
Need inimesed, kes mind tunnevad- teavad, kuidas mul nohu lööb silmadesse ja vastik on.
Pidevalt pisarad silmas ja silmad väsivad väga kiiresti, valgus teeb haiget...tahaks pimedas toas olla ja magada soojas.
TAHAN terveks saada!

Käisin Liviaga jalutamas mööda Emajõe kallast. Ilus oli. Valgus ja vesi ja sillad. Mõnus!
Pärast vaatasime ühikas "Clicki", ei olnudki nii jube film kui ma arvasin, aga mitte midagi liiga head;)

Mingi aeg tõi mind Livia koju (äitääääähhh talle jällekord)... vihma tibutas.
Ingli sõbranna Triin tuli meile Tallinnast külla. Ta maalis veinipudelile kihvti sildi. Veinipudel oli kingiks meie kursavennale, kes täna 21 sai. Ta kutsus meid külla....jõime booli ning niisama olime.

Vot nii ongi.

Lastest ja natuke ka niisama...

Miks inimestel on äkki nii kiire nende lastega hakanud??? Kas inimesed ei saa aru, milline vastutus ja kohustus see on???

Minu endisest klassist ja paralleelidest on 4. tüdrukul lapsed, üks on rase ja üks poiss on isa.
Paljud mu tuttavad ümber ringi on hakanud ka rääkima laste soetamisest jne.
Mida see tähendab? Paar aastat tagasi oli veel normaalne kui sa olid 26 ja sul polnud last...nüüd on mul, kes ma olen 19, tunne et ma varsti olen ainuke, kes ei taha veel niii pea (kui üldse) last.
Minu arvates lapse saamiseks peaksid inimesed enne koos elama, tundma üksteist hästi, olema koos nautinud elu... neil võiks olla majanduslikult juba kõik korras. Maja ei pea olema, küll aga minu arvates oleks vajalik vähemalt 3- toaline korter, et lapsel oleks oma tuba ja ka vanemad saaks mõnikord rahulikult omaette olla.
Mul on selle teema kohta väga kindlad arusaamad ja põhimõtted. Kes tahaks, et laps sünniks ebakindlasse perre, kus vanematel pole raha, et last trenni saata, et talle riideid osta jne ?? Mitte et majanduslik pool kõige tähtsam oleks, aga samas ei saa ju keegi väita, et see pole üldse oluline. Kui mina kunagi peaksin lapse saama, siis mina tahaks temale pakkuda kõik mis vähegi võimalik... mitte just ära hellitada, aga nii, et tal poleks millestki puudus. Ülikooli raha paneks talle ka kohe kõrvale, et ta korralikult õppida saaks jne... Kes teab kuidas elu tegelikult välja kukub, aga nii ma tahaks et oleks? Miks ma peaks vähemaga leppima? Miks keegi peaks?

See teema tuli käsile täna mul ühe sõbraga rääkides, kes oma tüdrukuga plaanivad lapse saada. Ma püüdsin oma seisukohtadele tuginedes põhjendada talle, et miks ei ole veel õige aeg, aga samas, eks ta ise teab ju paremini.

Eile õhtul käisime korraks Illusioonis tantsimas. Igav pidu oli;) Aga ma sain natuke liigutada ennast, mis on positiivne, sest õllekõtu kasvab:D
Homme sõidame Käärikule... mis sellest välja tuleb, ei kujuta ma isegi ette!

Meie oma "Tartu" vaim?

Selline asi on - me kahtlustame meil on vaim. Mitte otseselt meie korteris aga kuskil kõrval. Ta krigistab ustega. See on hästi veider. Ainult õhtuti ja hommikuti. Alguses mõtlesime, et niisama naabrid, aga see ei ole võimalik, sest kõiki normaalseid (ja ka mittenormaalseid ma eeldan)inimesi see kriiksuv hääl häiriks. Eriti kell 1 õhtul/öösel (mitmeid mitmeid mitmeid kordi järjest ja kui arvad, et see läks ära, siis tuleb uus laine) ja nii kell 5-6 hommikul ka... või siis kui sajab vihma ja on niisama selline kõhe. Ei tea...
kui need on naabrid, siis no ma ei saa aru kuidas keegi suudaks sellise lärmava uksega elada... peaks minema ja neile siis õli kinkima( vahet ei ole millist, isegi toiduõli parandaks asja, tean olen katsetanud)
Üldiselt kui see on vaim, siis me püüame teda mitte ärritada ja edasi rahulikult elada. Kui need on naabrid, siis tuleks neile vastu lärmi teha!

Mitte et ma oleks kindel, et ma vaimudesse usun või ei usu:)

Palju õnne Sällu!

Täna on Sällu sünnipäev, seda ei juhtu igapäev:)
Ma olin peaaegu terve päeva (kuni kella 5ni) voodis pikali ja nuuskasin. Väga vastik on haige olla. Pea kumiseb, nina löriseb, silmad jooksevad vett, köhin nagu hobune jne jne. Haige - nagu ikka.
Ma suutsin ära teha oma teise kodutöö ülikooli elu jooksul. Päris rõve oli ja ega eriti välja ei tulnud, aga küll ma veel õpin ja saan targaks:P
Kella 5 paiku hakkasin Sälli sünnapikniku poole liikuma. Konsumi ees sain Heiko ja Heliga kokku. Käisime poes ja ostsime lilled. Bussi minnes, saime Potsu ja Kristofer Mirkoga kokku.
Nõmme turu kõrval parklas saime ka Kariniga kokku ning siis leidsime pikniku paiga.
Õues oli suht jahe, istusime tekkidel...sõime pizzat, kooki ning jõime sünnipäeva shampat. Sälli sai nagu alati naljakaid kinke, millest täpsemalt võite ilmselt lugeda tema blogist kunagi.
Kohal oli meid suhteliselt palju vähemalt mingi aeg. Tore oli ja naerda sai.
Nüüd olen jälle kodus ja teki all. veel halvem olla... juuubeee!
Tahaks musi kaissu ja unustada oma haiguse ja kõik
Homme sõidan ilmselt Koiduga Tartusse ja hakkab pihta see elu jälle;)

teate,

..eile algas sügis
...eile valiti Eestile uus president
....eile oli Tallinnas sooja rekord 22,9 kraadi
.....eile ma veetsin õhtu oma musiga

..täna ma olen haige
... täna käisin Ilmele õnne soovimas
....täna ma olen haige:(
.....täna ma olen haige haige haige:(

..homme olen ilmselt haige
...homme on Sällu sünnipäev
....homme pean Sällu sünnale minema
.....homme ma olen ilmselt ikka veel haige

174-162 Eesti võitis:)

Toomas - Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president!
Mina olen rahul.
Tema toetuseks peetud kontsert oli mõnus ja vahepeal oli külmavärinad. Eriti kui Tõnis Mägi laulis "Koitu".
Sõnukirjeldamatult hea on Eesti laulurahvas.



Sälli Linnaliinid, Rumps, Pätu Paadilaenutus!

Kixataxo, Sälli Linnaliinid ja Pätu Paadilaenutus - Kelle pepud:D

Ma armastan oma tibulinnukesi:)
No täna nagu te teate, sain ma lõpuks koju. Peaaegu kuu aega pole seda armast kohta näinud...jah, just armast..minu kodu ju ikkagi.

Teel Tallinna laulsin nagu alati Lembitu autos. Mäos tegime peatuse ning jõime kohvi. Mulle helistasid igasugused inimesed, kes tahtsid mind näha. Mul oli nii hea meel. Mind oodatakse koju.

Venna istub arvuti taga, emme läks just magama, issi vaatab telekat ja räägib mulle oma TIPi tudengielust. KODU:) Emme kallistas mind peaaegu, et pooleks.

Tulin koju ja sain süüa. Emmega rääkisin ja venna päris, et kuidas tudengielu on. Ta ise rääkis oma rebasteretsimisest. Neil oli keelatud ära sinepi kasutamine hambapastana, neile öeldi, et mahedat sinepit võib. Mis nemad tegid - ostsid mädarõigast:P Seda polnud keelatud:P Kavalad tüübid:) Mina naersin..

Mingi kell saime Kixa ja Sälliga kokku. See oli igatahes 22minutit peale meie vestluse lõppu. Vahepeal helistas Sirka, kes oli nii armas. Ta tahtis mind näha - täna see ei õnnestunud, aga küll ma jõuan. Kixa ja Sälluga istusime männi parki. Kaasas oli natuke peeti, natuke teed ja natuke kooki ( Kixa venna Kitu sai täna 8 aastaseks). Istusime ja muljetasime nagu meile kombeks. Nii hea oli. Ma lihtsalt ei oska kirjeldada kui hea tunne see oli.
PS: Kixa teeb väga väga head porgandikooki!!!

Me olime nii nagu alati. Laulsime oma munnitsipaalpolitsei laulu, old mcdonaldit, hare krichnat jne. Tegime lollakaid pilte, ausõna ma ei tea rohkem inimesi, kes keset männi parki pepu upakil teeks kottpimedas fotosid:P... Sälli käis vahepeal mingite noorte peale karjumas, kes lastemängu maja lõhkusid. Kuri tädi nagu ta meil on:) Henri Hoburakendi ja Koit Kargobussiga said ka tüdrukud räägitud:P Ah kui heaaaaaaaaaaaaa

Ma olen kodus:)

Tere hommikust Tartu!

Kell on 12.48, ma natuke aega tagasi tõusin.

Käes on kuum kohvi.

Köögis laual on kohe praetud muna, eilne kapsa-porksi salat, saiad forellifileega.

Täna on reede.

Täna ma saan koju.

voodi&lebo...elukaaslane?

Eile oli siis tutvumispidu. Kuskil Tartust veits väljas( väga veits:P mingi u 500m AGA siiski Tartust väljas). Ma sõitsin esimest korda Tartuelu jooksul bussiga. Nr 4 buss oli ja bussijuht ei osanud pidurdada. Kahjuks me jäime natuke hiljaks ja me ei saanudki mängida seda mõnusat nimemängu (esimene ütleb oma nime järgmine oma ja eelmise jne - poolas oli seda väga "fun" mängida, sest neil on nimed mida ei ole võimalik hääldada).
Pidu läks nagu pidu läheb. Sai käest kinni "Koit"u lauldud, tantsitud, trimbatud, kursakatega räägitud, vanemate kursakatega räägitud ja no mida kõike veel. Tore oli üldiselt. Liviale äitähh, et ta viitsis meile sinna pärapersse järgi tulla. Musi talle põsele ja kuhu iganes ta seda veel vajalikuks peab.
Täna hommik ei olnud millegi pärast eriti raske ( no ülestõusmine on ju alati nõme, aga noh nii muidu) "sülitan 3 korda üle vasaku õla", et see õnn ka edasi jätkuks.
Nagu neljapäeviti ikka oli 4 tundi õiguseloengut...esimesed kaks oli iiiiigav ja lõpuks me Liviaga chättisime msnis ja kuulasime tanel Padarit...teisel poolel ma lausa kuulasin ning panin tähele(uus õppejõud oli ka).
Tiigis käisin ja maksin oma Kääriku raha ära ning sain kätte psühholoogia testid ( mis on mõttetud- ma lootsin midagi põnevamat).
Aga neid teste uurides märkasin, et oma sõbrale antavas küsimustikus on selline asi ...et kas sa oled 1. sõber 2. tütar/poeg 3. abikaasa 4. elukaaslane 5. göörlfreeend/boiiifreeend ja siis veel midagi. Mul tekkis küsimus, et kui ma annan lehe täita Inglile, et kas ta on siis minu sõber VÕI elukaaslane. Sõber nagunii, aga ta on ju ka minu elukaaslane. Seal pole konkreetselt mainitud ju mida nad selle all mõtlevad. Enamik inimesi peab elukaaslase all silmas meest ja naist, kes pole abielus aga elavad koos (vabaabielu siis põhimõtteliselt). AGA meie ingliga elame ka ju koos ja seetõttu oleme elukaaslased.. seda enam, et me õpime sama asja ja enamik ajast oleme nagu sukk ja saabas. Ja kus mina loll väike tüdruk peaks nüüd teadma, et kas elukaaslane või lihtsalt sõber...???
Aga jah peale loengut läks Ingel tööasju ajama ning mina Liviaga ühikasse. Ta pani oma asjad ära. Turul käisime ostsime kana ning kaupsist kapsa-porksi salatit ning meie juurde kokkama. Minu arvates tuli jällekord ülihea + ma ei maini, et me ka soolaforelli ostsime:P Ning oma haigete kopsudega tegin veskarit ka jällekord. See tuleb etule ja mariale tagasi viia, sest kiusatus on liiga suur muidu.
Livia läks ära korterit uurima ning meie viskusime voodisse, kus me vaatasime mingi 3 tundi jutti Friends'ide 1. hooaega:) Nii hea on vahelduseks mittemidagi teha...
Nüüd panin asjad kokku(3e nädalaga tuleb liiga palju asju talllinna pessu vedada), pesin hambad ära, vaatame veel veits vist osasid ning siis juba homne päev, kus ma lõpuks näen jälle oma kodu:)
Head und!

ülejäänud päev...

Ehk siis käisime korraks peale rahvusvahelisi suhteid kodus ja tundsin end lollina. Kodus sõime ja olime unised.
Teadustöö aluste tõttu ei julge ma sõnagi uurimustöösse kirjutada, sest see võib olla kogemata plagiaat.
RSRis rääkis mingi Taani tüüp majanduse, poliitika ja demokraatia suhetest..mitte eriti kõneosav, aga siiski nii palju kui jälgisin, oli huvitav. Pärast oli väike segadus, et kas Ingel oli kodus või ei (me saime oma C. Dioni grupiga korra kokku) ja istusime paari inimesega riigiteadustest 23ni ja chättisime( mõned laulsid). Korraks käisime ka läbi Nurga baarist, mis on meie maja kõrval;)
Chvipsis värk;)

priima printsiip

Priima printsiip: mida aeglasemalt sa kõnnid, seda aeglasemalt sa kohale jõuad!


Ehk siis eile kui me Ingliga trepist üles jalutasime (5.korrusele) siis ta loivas ning sealt see geniaalne lause tuligi! Briljantne kas pole;)

Lollus

Ma sain täna jälle tõestust, et ma olen loll (pool päeva pole veel möödaski). Oma esimese punktide peale töö ülikoolis tegin nulli peale. Ma nimelt ei andnudki oma lehte ära, sest ma ei osanud sinna midagi kirjutada! Elagu lollus...:(


Kui nii edasi jätkub, siis järgmine aasta ma enam ei käi ülikoolis vaid teen tööd.

kõrvavärdlus...

Ma olen kõrvavärdjas ja ma tunnistan seda. Midagi ei ole parata kui keegi ütleb mulle, et lähme koju..mina kuulen, sa oled kakaduu... või no umbes nii. Inimesed saavad minu üle alati naerda. Ma ise olen mõelnud, et kas ma teen seda meelega, aga paistab, et mitte... (Ingel laulab kõrval Br. Spearsi "baby one more time" - kursapeo show jaoks). Niisiis, olen ma kõrvavärdjas isiklikult.
Lõpetasime just pannkoookide tegemise.(jah, jälle) Külmkapis ei olnud midagi ja siis jäi näppu moos ning tuligi mõte - kolmeltpooltkorraga. Tegime (ehk siis seekord tegin mina) nii palju koooke, et homme oleks hea kohe võtta.
Eile õhtul tegin ma esimest korda mu ülikooli ajaloo jooksul midagi...ma mõtlesin välja oma uurimustöö pealkirja, mis on selline väga tark ja ma isegi mõtlesin, et kust selline teadmine järsku pähe kargas:P Aga enne kui see mõte mulle pähe lajatas, istusime kahekesi meie elutoa põrandal ja vingusime, et niii nõme ( ja see on esimene asi, mida tegema pidime). Jesverjusperjoonatan.
Aga täna viisid hommiku poole (mitte hommikul, sest me otsustasime kauem magada) jalad meid raamatukokku. Otsisime mingeid tõestus asju uurimuse jaoks ning muidu ka vajalike raamatuid. Ma pidin ostma lugejakaardi, sest id-kaardi kiip on kahjustatud, nõme;)
Siis veel täna sain 8 kursakaaslasega kokku ja tegime plaani kolmapäevase kursapeo jaoks. Mitte just geniaalne plaan, aga kärab küll. Laulu- C. Dion "My heart will go on"- järgi. ja me ei valinud neid gruppe ega ka muusikat ise. Soovituslik-kohustuslik asi. Vähemalt peaks nalja saama.
Ning siis käisime veel Etu ja Maria juures printimas. teepeal sattusime ka ühte kaltsukasse, kust sain endale ilusa sinise pusa ja ingel kampsiku ning pluusi. Hea retk oli. Kaardiga sai maksta:P Esimest korda elus maksin kaltukas kaardiga, ma ei teadnud, et see võimalik on. tehnoloogia ja värki.
Pessu peaks end ajama.
Köha on mul juba arenemas vaiksest jubedaks. Öösel juba rikub und. Kriibib. Ei taha. Võtsin jubedat lagritsamaitselist köharohtu ka. Tahan ära hirmutada köha. Huvitav kas juba mõjub /köhin sellepeale/.
Eks homme ole jälle päev:P

:)

Mu kallis elukaaslane läks praegu just ujuma. Sel ajal kui mina kossu vaatamas käisin, siis tema koristas ja nüüd tal oli puhkust vaja. Koss oli iseenesest väga "kuuma kartuli" mängu moodi, aga sai nalja ja jälgitud asja. Tartu tüdrukud käivad mitte mängu vaatamas vaid sel ajal nad kommenteerivad, naeravad ja on igatpidi nõmedad. Nad isegi ei kommenteeri mängu vaid oma elu.
"Isver, ma olin eile nii purjus ja siis helistas mulle see ja teine ning ma ei mäleta mis ma rääkisin."
"Ah jaa mul oli üks kord sama asi ja siis ma sain teada, et ma ütlesin sellele tüübile hoopis nii ja naa ja nüüd ta täiega tahab mind..." jne jne jne
Ma muidugi leidsin kohe, et üks kossutüüpidest oli väga kena. Ilus nägu, mõnus kehaline vorm ja ta ei olnud ka liiga pikk. Livia peab selle meelde jätma, et ma välja uuriks, kes ta täpselt on.
Kossu naljadest nii palju, et treener karjus üle väljaku niiet kõik kuulsid.. "kuule sina, mõtle oma kutsekooli ajudega ka väheke" Tüübil oli vähe piinlik.
No ja n üüd ma kirjutan selle ära ja teen siis süüa:) Kartulit, uba, pihve, küüslaugukarrikastet ja vaatame, mis ma veel kokku teen.
Homme peaks esimest korda midagi ka tegema ülikooli jaoks.

Veel 4 päeva ja saan koju.

Teate, et mul on siin Tartus täitsa hea olla. Nalja saab palju, sõpru on ka, süüa veel on, pidu saab jne. AGA...
Ma igatsen kodu &Tallinnat & merd (veider, et Tartus on ju Emajõgi, aga see ei ole võrraldav merega).
Tahan magada oma toas, oma kappe vaadata, laual näha küünalt ja makki. Tahan panna ukse kinni kui mul on kõrini vanematest ja vennast. Tahan kuulata issi mõttetuid tööjuttu ning elufilosoofiat ja süüa tema tehtud megahead toitu. Tahan et venna ja issi minuga möliseksid pühapäeva hommikul kui ma olen laupäeval peol olnud ja vajan vaikust. Tahan emaga istuda köögis ja rääkida meie jutte. Tahan vennaga koos Stargate'i vaadata ja tunda et ta on nii kihvt jobu:D
Veel igatsen ma oma tibukesi Tallinnas. Ma tahan, et Karin mulle helistaks ja ütleks, et teeme seda ja teist ning mina vahest tihti ei viitsi. Tahan, et Sälli tuleks mulle kurtma, et niijanaa on lood. tahan põgeneda issi lolluste eest Kixa juurde. Tahan minna Lounge'i plätudega Sirka ja Krissu juurde. Tahan möliseda Mikiga ja Alexit sõimata, et miks ma jälle autojuttte kuulma pean. Räägu friikaid tahaks ka (valge kastmega). Potsu ja Kristofer Mirkoga jalutada tahan ka. Musi kaisus tahaks ärgata ja niisama temaga olla. Tahan veel nii paljusid inimesi näha ja olla.
Siis veel muidugi see meri ja tuul ja minu maja taga olevad puud. Männi parki jalutama minek. Konsumis poes käimine, mööda mustakat jõlkumine ja imelike inimeste nägemine. Riffi kolmapäevad, bad jam hollikas, nimeta long island ice tea'd, raamatukogusse loivamine, venna naljakad klassivennad, dorra mured, vanaema hernesupp, trolliga pooltundi kesklinna sõitmine, mööda lasnamäe kanalit autoga sõitmist, kirumist - miks kõik nii kaugel elavad (iroonia - ma elan nüüd Tartus), rohuneeme marsat, maria läbutuba, etu juures triikimist jaa niii nii palju veel. Pooled asjad ei tule ettegi praegu.

Aga Tartus on tore:) ja pealegi peale järgmist nädalavahetust olen ma kõike seda jälle kogenud ning palju parem on olla. Minu esimesed üle kahe nädala suhteliselt iseseisvat elu!

See oli nüüd selline päev..

Ma tõusin siis kui Ingel ja ta sõbrad olid juba mitumitu tundi üleval olnud. Mul oli suva. Tuiasin ringi, tegin kohvi ja olin unine. Võtsin läpaka lahti. Pisteti vesipiibuvoolik kätte. Kurat, mul on ju kops nii koos. Oma tervise keeran ma küll per*** selle eluga siin.
Terve päeva ei teinud suhteliselt mitte midagi. Õhtu poole tulid Livia, Karin, Maria ja Etu külla. Saime jälle kord kooki. Riisi ja lõhet enne ka.
Passisime ja niisama olime. Ma läksin lolliks ja tegin teistele nalja.
Rääkisin siis Sälluga. Otsustasime Pirogovi platsile minna. Võtsime siis õlut:D Jube eksole... või siis ka mittte. Sain Sällu ja Koiduga elu üle arutada ja mul oli nii heameel, et ma sain olla jälle oma tupsununnu jobuga koos. Ta on lihtsalt nii naljakas:D Ja, jah, ma igatsesin teda väga:) karinit igatsesin ka...tema telefonikõnesid, et teeme midagi:P Ah, seda elu.
Kella 1-2 vahel jõudsin koju. teised jälle magasid. Mul oli suva.
Nüüd istun ja ootan, et kell saaks poool kolm. Kohvi on hea.

Reede

Eile läks nagu reeded ikka. Käisime mööda Tartut õiguse ja meie kursa tsikkidega ringi ning otsisime kohta, kus saaks siidrit juua ja istuda. Lõpuks- peale mingit 30 min- läksime Mokasse. Istusime, rääkisime, olime sõbralikud;) iiiger piiverid on liiga haiged;)
Mingi hetk helistasid Ingli friendsid ja me saime nendega raekoja platsis kokku. Muidugi- naissoost nagu me oleme- panime neid ootama ( rõve külm oli ka). Mina ei viitsinud nendega koju minna. Neil oma jutud. Seadsin sammud Raatuse ühika poole. Livia, Etu, Maria ja Karin jõid rummi auraga ja olid niisama toredad. tee peal sain tuttavaks Seeeeeint piiiiitersburgist päris arturiga, kes elab Raatuse 4.korrusel ja õpib majandust. Tema vanavanemad on pärit Jõhvist ning isa ka (minul ka, minul kaaa:P). Selline tore poiss oli ja kusjuures...oleks et ta räägiks vene keeles, ei ta rääkis normaalses inglise keeles;)
Mingi hetk läksime Illusioni Creamile. Väga kihvti kujundusega klubi on. Täitsa üllatas. Tantsisin mitu tundi järjest ja nii hea oli. Kui välja arvata mingid nilbikud mehed, kes vahepeal ligiujusid, aga neist ma sain kiiresti lahti. Kella 4ks jõudsin koju. Kuskil silla peal olid mingi 10 vene matsi, kes kommenteerisid kui ma mööda läksin, aga ma ei teinud välja. Pistsin näo sügavamale salli ja tormasin mööda neist. Kodus oli tegemist kuidas oma tuppa saada, sest tüübid magasid suure toa põrandal ja ka toa ukse ees. Ma ei astunudki neile peale:D
Hommik hakkas mul mingi nats enne 1te. Kohvi ja vesipiibuga.:D Väga hulllll;)
Karin peaks ka külla tulema:D

life

Njaa, elu siin Tartus on ikka, elu! Kolmapäeval käisime loengutes ning siis tulime koju tegime süüa. Ingliga otsustasime, et kutsume tsikid jälle külla ning teeme pannkooke. Võtsime paar õlle ka, et põnev ikka oleks ja proovida saaks. maria tõi veini. Istusime tegime piipu ja jõime rahulikult ning chättisime. Siis helistasid Mariale ja Etule nende kursavend ja meile Ingliga meie kursavennad. Plaanid tehtud ja asjad ning otsustasime Etu juurde minna kõik koos. Piipu sai ikka kõvasti tõmmatud. Maria tahtis saada veel veini ning me võtsime rulluisud (sel aastal sain seda esimest korda tehtud) ja otsisime mõnda lahtist poodi. Ei leidnud. Kui me mingi peale kahte hakkasime tagasi kodu poole tulema, siis laulsime ja hüppasime ja oli naljakas. Mina igatahes naersin:P
Neljapäeval nats enne 9.30 hommikul oli mu tädi koos ta elukaaslase ning mingi paksuinternetitüübiga meie ukse taga. Kella 11ks oli meil interneti püsiühendus( kahjuks hetkel veel kaabel, aga kaablit on palju palju, terve tuba täis). Kella 12ks ronisime loengusse ja see oli niiiiiii igav - ikka õigusteaduse oma - kella neljani. Ega meil hea olla ei olnud. Vähemalt mul... kurk valutas, hingetoru valutas, peavalutas ja väga paha oli:( Jõudsime koju ja nii oligi, et ma jäin magama. Lugesin "Desiree" ka läbi, väga hea raamat oli. Mingi hetk helistasid Inglile ta endised klassivennad(põhikooli ajast) ning ütlesid, et tulevad meile (päev varem). Tõid meile sissepääsuks pudeli veini ja nii see läks. Õhtu poole sattusime Savoodi ja veel mingi nende sõbra juurde ning ohjah:P Tõesti väga hull:P
Täna on siis jällekord reede. Tõusime mingi 12 ajal. kella 2ks loengusse. SAin prillid kätte ( ma näen nii hästi), aga prillid vist eriti ei sobi (vähemalt Ingli näo järgi nii arvan). Nüüd oleme kodus ja Ingel loeb oma sõpradele Cosmot ette...issand kuidas mehed seda ajakirja vihkavad. Selles ma olen viimastel päevadel veendumust saanud.
preagu räägin Kixa ja Sälliga. nad on tõrksad. Ma ei saa nii...ma kardan, et ongi nii ja ma olen nad kaotanud:(
Mul on ikka tervis mitte eriti hea. Täna lähme vist Suudlevatesse tudengitesse ja siis Illusiooni:P Aga võibolla ei lähe ka
29sept - 1okt on meil Käärikul longute ja pidude seeria riigiteadlastega.
ma ei tea mis saab.

AA

Meie majas juhtus üks selline asi, et mingi 85 aastane tädike hüppas või siis kukkus aknast alla. MEIE MAJAS! TARTUS!:S Tulime sealt kohast mööda ja vereloik oli alles..muld küll peal aga siiski veri. Päris õudne. (ja mina kõlgun koguaeg köögiakna peal)

Asi on nii et..

Meil on olnud kaks väga tihedat, loengute rohket päeva. Pluss veel palju muud.
Eile (esmaspäeval siis) käisid meil külas Livia, Etu ja Maria. Küpsetasime koogi ehk siis põhiliselt tegi seda Livia. Jõime teed, tegime piipu ja vasakule nalju. Kõik korras:P Väga hea nagu alati on tibukestega.
Täna tormasime ringi, ühest kohast teise. Väsimus oli hommikul nii peal. Õhtu käisime RSR'is ja seal rääkis üks Islandi tüüp. Ma siis jõin rahulikult siidrit ja kuulasin. Peale seda tsillisime Marguse ja Taneliga. Ingel ja mina lollitasime ning olime just sellised nagu me olema peame. Lollakad:P Mina sünnitasin vahepeal ka arbuusi;)
Ah see Tartu elu on raske aga samas hea.

Õpetussõnad

Kursavenna vanaema oli kursavennale öelnud " Söö punnu täis siis munnu kasvab"

nii

Kell on palju. Minu kallis elukaaslane tuli Tallinnast koju. Nüüd lähme tuttu ära! Uus pikk nädal on ees.
Palju õnne musile, sest ta on mind kannatanud aasta ja 10 kuud:)(K)

.

OI jah. Üksi pole eriti põnev, aga mõnes mõttes on hea. Ma saan rahulikult teha oma asju niiet keegi ei sega, ma saan paljalt ringi lipata ilma et keegi vaataks, saan endaga rääkida niiet keegi ei pea mind hulluks (ise muidugi tean et olen napakas) jne
Mul on millegi pärast palju asju, mille peale mõelda, sest nädalaga on juhtunud nii mõndagi. Mõnda asja lihtsalt ei saa sõnadesse panna ja kirjeldada, need tuleb lihtsalt peas läbi mõelda. Sain selgeks, et sellised võõrad olukorrad (teine linn, ülikool, uued inimesed), tekitavad tundeid, mis tegelikult pole päris need. Ühel hetkel mõtled, et nii ongi, aga... vale vastus. Nii palju asju on vaja kogeda, et kõik ei jõuagi päris kohale.
Ma vahepeal tõesti tunnen, et kolisin ära välismaale, mitte siiasamma Eestikesse. Kõik mu eelnev elu tundub nii kaugel. Ma ei saa öelda, et mul ei ole olnud huvitav...ei, kohe täitsa põnev on olnud, aga ma tahaks jagada seda oma kallikestega Tallinnas. Ma ei taha neist kaugele jääda, mis aga preagu tundub paratamatu. Igatahes ma hoian neist kümne küünega kinni, samas püüan ka siin elada seda elu, mis on.

Eile õhtul külastasidki mind L&L. Tõid kaks pudelit veini ja eesti mängu kaasa. Istusime rääkisime juttu ja mängisime kaarte ning eestit. Hea oli. Lempsile sooviks siin kohale head reisi ja et ta Long Dick’se ära ei unustaks:P Ja neid mõlemad pean tänama, et nad vaevusid mind lõbustama, sest muidu oleksin lihtsalt mänginud vanadaami, kes uurib elu..
See viimane lause tähendab seda, et mulle meeldib istuda oma köögis (5.ndal korrusel- hea ülevaade) ja uurida, mis sisehoovis ja üldse muidu toimub. Mõned vaatavad telekat, teised teevad süüa, kolmandatel on külalised... see on nagu tavaliselt minigitel pensionäridel, kellel ei ole midagi teha. Mul on lihtsalt huvitav ja viib mõtted eemale. Ega ma kõiki kortereid ei näe ja mõnedel on kardinad ka ees. Magamistubadesse ka pole nagu näinud (seda enam, et mul pole veel prille ja näen kehvasti) niiet kõik, kes kardavad, et ma luuran...ärge muretsege...ma koguaeg ei viitsi ka akna peal passida:P Vähemalt tulevikus on mul tegemist;) Siis võin vabalt öelda, kes kellega käib, mis poes käis, millal kodus oli jne.. samas ainuüksi minu majas on 152 inimest...teises peaks veel neid olema...raskeks läheb:D

Täna tuli mu emme mulle külla. Nii hea oli teda kallistada. Andis energiat ja sisestas mulle tunnet, et ma saan hakkama. Emmel on mulle hea mõju (tavaliselt vähemalt). Soovitan soojalt, kellel on emad käepärast neid vahel kallistada. Mina eriti tihti seda teha ei saa. Lihtsalt maagiline mõju on emadel.
Eks me siis tulime meie juurde ja tegin talle kohvi, et ta oma uimasusest üle saaks. Siis läksime laadale. Ostsime põdrasuitsuvorsti (mu lemmik), talle liiliataimi ning kõrvarõngad(pronksist – matchivad mu lõpetamise kaelakeega)
Veel käisime toidupoes ja ostsime natuke mulle koju süüa. Veel kord kõmpisime minu juurde ja nagu te teate, ei ole see mitte lihtne:P
Ja siis VEEL käisime ostsime mulle prillid ära..peaksin saama need järgmise nädala keskel kätte ning tolmuimeja.
Nii paha on, et ma pean elama ema rahade eest. Süümekad. Keegi aga nagu nii ei taha mulle anda töö, mida saaks kodus teha ja mitte eriti palju. Ega ma palka palju ei tahaks ka tegelt. Natukene, et emalt mitte nuiata. Vahet pole, küll ma nälgin, saangi normaalseks äkki:P
Siis viis emps mind veel ka sööma ja ma sain üle pikapikapika aja kartulit ja liha ja muud sinna kõrvale ka. Nii hea oli. Mul kõht siiani täis. Lõpuks peale pikka kõmpimist, saatsin ema tagasi Tallinna.
Kodu tagasi jõudes olid mu jalad nii väsinud, et ma prantsatasin diivanile ja ei liigutanud. Vaatasin ringi ja nägin kui tolmune vaip oli ja diivanid ka. Tuhin tuli kohe peale, mis siis, et jalad olid otsast ära kukkumas, aga koristasin ära. Tähendab siis võtsin oma uhiuue Phillipsi tolmuimeja ja imesin niiet vähe polnud:P Diivanid kõik üle ja vaibad ja muud nurgad ka. Vaatasin, et homme peaks põrandaid pesema ning seinu ka kui aega on. Nüüd lesin, vaatasin stargate’i, mis on ainuke asi, mida vaadata saan (sest filme ju pole-stupiiiiiid miii- ja telekat peaks vaatama köögiaknast ja tegelt eriti ei saaks nagu aru, mis värk on:P) ning kohe lähen mõnusasse kuuma vanni ja lebotan seal. Ja kui veab magan ennast homme välja ka. Äkki läheb õnneksJ

uudisvärk

Nädala sees millegi pärast ei ole aega uudiseid lugeda (telekat pole- vaene tudeng ju) ja raadio unustame õigel ajal lahti teha. Niisiis ongi infosulg. Ma püüan siis end kurssi viia, sest see on minu alal ometigi oluline. Üks esimestest asjadest, mida ma millegi pärast märkasin oli...
Ma nii kohutavalt vihkan madusid. Nad on minu jaoks nii vastikud. Ämblikud, tarakanid ja muud putukad mind ei sega, aga neeed maod:S
No vaadake, vaene lammas:(


Malaisia pealinnast Kuala Lumpurist 200 kilomeetrit idas asuvas Kampung Jabori külas laiutab maanteel püüton, kes on äsja alla neelanud tiine lamba. Kuus meetrit pikk ja 90 kilo kaaluv roomaja oli tee pealt lahkumiseks end liiga täis õginud, nii et päästetöötajatel polnud tema kinnipüüdmise ja minema toimetamisega erilist muret.

Teine asi, mida ma lugesin oli...

Juuru koolipoiss raputas haridusminister Repsi visiiti.
Teisipäeval Raplamaal Juuru gümnaasiumisse haridus- ja teadusministri Mailis Repsiga kohtuma tulnud pedagooge ja õpilasi üllatas kohaliku koolipoisi ülesastumine, milles noormees ütles, et ei ole nõus viibima ühes ruumis keskerakondlasest haridusministriga.
Juuru gümnaasiumi XI klassi poiss Tõnu teatas oma avalduses, et kuna ta ei poolda Keskerakonna poliitikat, ei ole ta nõus viibima ühes ruumis Mailis Repsiga, nimetades ministrit erakondlikust kuuluvusest tulenevalt Eesti rahva ja riigi mahamüüjaks, kirjutab Nädaline.
Pärast väljaütlemist lahkus Tõnu saalist.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps jäi tasakaalukaks ning lausus pärast Tõnu lahkumist, et tal on kahju, et poiss ei jäänud saali, mistõttu ei saa ta vastata noormehe esitatud küsimustele.
«Oleksin hea meelega temaga väidelnud,» märkis Reps.
Hiljem oma ülesastumist kommenteerinud Tõnu sõnas, et ütles lihtsalt välja seda, mida mõtleb, ning et kui Eestis kehtib sõnavabadus, on tal selleks õigus.

Julge poiss, ei ole midagi öelda. Kusjuures enamik noori, keda ma tean, ei kannata keskerakonda. Ma ei saa aru, kust nende valimine siis tuleb. Kas vanad inimesed siis tõesti teevad nii palju ära?

stereotüübid

Eilsest veel nii palju, et kursavennad tõid meile pannkoogijahu ja tegime pannkooke. Kuna me olime eelmine päev vingunud, et keegi meile lilli ei too, siis oli neil kaks armast lillekimpu kaasas;) Kaunistavad hetkel kööki:P Sõime kooke, jõime veini, mängisime kaarte ja ajasime juttu.
Saime ka teada, et üks kursavend elab meiega ühes majas:D Selline ühiselamu, aga mitte päris;) Tema maksab 3000üüri + kommunaalmaksed:S jõhker! Äitähh mu tädile, kes võimaldab mul üldse Tartus elada.
Teatris käisime ka. Kell 22 hakkas ja noh- me olime suhteliselt väga väsinud (mina, Etu, Ingel), kuid nii hea näidend oli. Kalevipoeg (VAT-teater), kus sai palju nalja ja liikumised olid head ning miimika. Vot see oli tõeline näitlemine. Üks parimaid näidendeid just koreograafia ja miimika poolest.

Täna siis psühholoogia loengus rääkis J. Allik meile sterotüüpidest ja see, kuidas väidetvalt lõuna- ja põhjamaalased erinevad.(temperamendi poolest) Mingit vahet päriselt ei ole (teaduslikult). Mina arvan ka nii. Kõikides riikides on neid, kes on hästi emotsionaalsed ja seltskondlikud ning samuti on ka neid, kes on tagasihoidlikud ja nn. omas maailmas. Mina olen täiesti kindel, et eestlasi ei saa pidada külmadeks. Ma vaatan kasvõi enda ümber ja näen, mis toimub. Olgu võibolla eestlastel läheb aega selle avatuseni jõudmiseks, kus tehakse selliseid asju, mida ei saa külmaks pidada, aga siiski..
Teine asi, mis mind täna loengus väga mõtlema pani oli see, et teaduslikult on kindlaks tehtud, et keskkond ei mõjuta isikut. Nt et vanematel pole mõju iseloomule, kuid on hoiakutele ja väärtustele. Ma nagu mõtlesin, aga täpsele arvamusele ise ei jõudnudki.. mind paneb kahtlema, et kas tõesti on nii, et pole mõju, aga ma ei oska seda kuidagi tõestada ka, et on. Pole veel piisavalt tark vist...
Üldiselt ma vist hakkan psühholoogiat kõrvalainena võtma või nii. Jube huvitavad loengud ja asjad, mis on vajalikud (vähemalt mulle).
Tegelt ma käisin täna ka SJ meediasse ja kommunikatsiooni, aga seal on nii palju teha vaja, et ma lihtalt ei viitsi seda ainet võtta. Võibolla kunagi hiljem. Samas ma mõtlesin, et seal loengud on ka päris põnevad, et mõnikord, kui ma reedeti viitsin, vean end sinna kohale ja saan ka ajakirjanduse poolt midagi teada. See mulle meeldib ülikoolis, et kõik on nagu erinev, aga samas ühenduses. Peale selle ma tunnen ennast nagu suur inimene. Keegi ei kussuta, nunnuta, ise tead, mis teed või ei tee! Muidugi segadusse ajab ju ka, aga tulebki ära harjuda.

Nüüd ma olen üksi kodus. Ingel läks Etu ja Mariaga Tallinnasse ning homme läheb Livia ka sinna maale. Õnneks tulevad nad vist Lempsiga täna minnd lõbustama, sest reede õhtul üksinda on päris kurb. Isegi kõik kursakad, keda tean, lähevad täna koju. Ma olen vist mingi veidrik;) No ema tuleb homme ka Tartu ja lähme mööblit vaatama... loodetavasti teeb ta mulle head süüa välja ka:D

Ma peaks vist nüüd koristama hakkama ja tahaks lugeda!

Igav loeng on!

Hetkel istun Tartu Ülikooli kõige suuremas auditooriumis ja kui eile oli siin üle 700 inimese, siis nüüd- sissejuhatus õigusteadusesse teise loengu alguseks, on alles jäänud ma arvan umbes sada võibolla nats vähem. See esimene loengu pool oli nii igav lihtsalt. Ma püüdsin kuulata, aga sel tüübil on nii monotoonne hääl ja ta ei räägi midagi põnevat ja hüppab ühestkohast teise. Ma ei jõua jälgida sellist jama. Mu haridus vist nüüd kannatab;)
Eile õhtul pidime minema club Tallinnasse. Tegime ennast mitte eriti ilusaks, sest me ei viitsinud end mukkida ja läksime alguses Raatuse ühikasse. Seal lollitasime ja tegima väiksed lonksud. MIngi aeg liikusime ka lõpuks klubi poole, aga seal oli nii palju inimesi juba ainuüksi klubi ees, et me ei viitsinud rohkem olla seal. Jalutasime Emajõe ääres ja siis läksime meie juurde kaarte mängima ja Aliast ka. Kui te arvate, et te olete kunagi näinud inimesi , kes mängivad halvasti Aliast, siis te eksite, sest mina nägin eile kõige-kõige hullemat paari:D
Mingi 4 ajal saime magama, mis oligi algne plaan.
Täna hommikul oli raske tõusta, missiis, et kell 11 oli alles äratus. Meile tundus, et vahet pole, kell võiks sama hästi 7 olla.
Jõhker. See ei tähenda midagi!

ÕIS ja muud loomad!

Tänane päev algas meil varajase üles tõusmisega(kell 7), mis tuli välja, et on mõttetu, sest loeng jäi ära. Sissejuhatust ettevõtte majandusse pole me saanud siis veel.
Läksime siis hommikukohvi jooma, sest järgmise loenguni oli poolteist tundi aega ja koju ei viitsinud ka päris minna (uni oleks tulnud ju). Siis me chättisime ja värki, mingi Livia kursaõde oli ka koos meiega( ehk siis mina ja ingel ja livia olime ka eksole).
Kella 10ks läksime sots alustesse. Mis ei olnud jällegi eriti põnev vaid me ajasime juttu õigusteaduste tüüpidega ja omavahel..olgu midagi panin tähele ka.
Kõige lahedam loeng täna oli sots. kult. psühh. Seda andis Jüri Allik, kes on ka viimase peal tüüp ja loeng oli ülihuvitav. Seal loengus ei ole kohal käimine kohustuslik, aga see on pönev. Auditooriumis oli kindlasti üle 700 inimese ja see oli imelik, sest koolis on harjutud ju 24-ga või siis meie koolis (endises siis nüüd) on üldse mingi 700 inimest:P Veider! Mulle vist meeldib psüholoogia, sest Tallinna Ülikoolis võtsin ju ka rakenduslikku psühhi. Mitte et ma sel alal töötada tahaksin, aga enda harimiseks on jube fun ja põnev.
Meie teekond jätkus tuutori tundi, kus meile püüti seletada õppekava värke ja särke ning no andke andeks, aga sellest vist on võimatu arusaada:D Kuigi paljud asjad said selgemaks on ikkagist mõne kohapeal suur must auk. Ma tunnengi pidevalt et käin ringi ja täpselt nagu ei teagi, mis, miks või kuidas. Loodetavasti on see normaalne, sest muidu on küll jama. No ja siis me küsisime ja arutasime ja lärmasime ning mina läksin mingi ajapealt minema, sest silmaarsti aeg oli ju ometigi.
Ma polnud silmaarsti juures käinud vist mingi 10 aastat (v.a kooliarst, mis ei loe, sest seal ei saa midagi teada). Tuli välja, et Pätu saab prillid. -0,75 mõlemad. Ma arvasin ise, et saan 0,50, aga jah pole midagi teha. Alguses kui ta rääkima hakkas, midagi tugevatest prillidest mõtlesin, et tuleb midagi väga palju jubedamat. Ma näen kindlasti naljakas välja... eager beaver nagu ma Alexile ütlesin;) tema aga "Sa oleksid üks hot eager beaver":D (musi talle) raame lähen valima ilmselt nädalavahetusel, sest mamps rahaga saabub siis. Mina olen ju vaene tudeng ja ei saa endale prille lubada.
Pärast sain Ingli, Marguse ja Taneliga raamatukogu ees kokku ja saime oma lugejakaardid kätte (õigemini id-kaardile). Meie Ingliga (iiiger piiverid nagu me oleme) läksime raamatuid valima. Me oleme nii ohmud, et ei saanud sellest süsteemist üldse aru ja õnneks tuli meile Ingli õde vastu, kes meid valgustas. (Ingli õde on doktorant- ma mainisin sellepärast, et siis teate, et nende peres on akadeemiline elu palju rohkem sees ja ma saan end vabandada kui lolliks jään, et minul eiole sellist peret;))
Koju tulid meile täna külla Potsu, Poku, Mikk ja Kristofer ning Kristofer MIrko. Nunnuksed on need kaks poissi. nende emmedega ajasime ülikooli juttu ja muidu elu juttu kaaa. Ega nad väga kaua polnud, sest perekond Raju pidi veel Tallinna poole täna sõitma.
Nüüd siis oleme olnud kodus ja lebotanud. Tegelikult me registreerisime end kõikidele kursustele nüüd ära, mida me oleme näinud. Mingid esmaspäevad hakkavad meil vabad olema- jeee..pikk nädalavahetus. No aga hullumaja on ikkagi...mina ei tea mis saab;)
Lugesime üksteisele ka 2 peatükki "Paradiisi ja Jõudu" ette. Teetass, raamat, Ingel, diivan ja mõnus lugemistuleke. Päris hea oli. Raamat oli raske ja me Ingliga pidime ikka vaheapel uurima, mis mingid sõnad täpselt tähendavad, aga arutades sai asju selgemaks. (Raamat on USA ja Euroopa kaugenemisest ja selle põhjustest). Me ei loe enam eriti kerget kirjandust:P Pole aega. Akadeemiline värk.
Muide kui kellegil vedeleb kuskil Henry Kissingeri "Diplomaatia" siis oleks väga tore, kui ma saaks seda laenata.
Nüüd Ingel juba sätib klubitama minekuks. Õigemini siis rebasteõhtule, mis toimub clubis Tallinn ja kuna nagu nii homme kella 12ks alles loengusse, siis me võime ju natuke tantsida ja juttu rääkida.
Ma nüüd lähen teen ka ennast ilusaks( kui see võimalik on). Ütleme ilusamaks:D

vässu

Meil on nüüd veel loeng Teadustöö alused, mis on väga vajalik, aga väga väga hull. Juba novembri alguseks peab meil olema valmis uurimistöö ja ülejärgmiseks loenguks, teema millest ma teen. Samas on see värk, et ma pean registreeruma ainetele, aga osasid aineid üldse ei näita, et nad olemas on:D
Siis käisime veel tutvu Tartu vanalinnaga ekskursioonil, mida juhatas Hillar Palamets. Teate küll, see on see onu, kes räägib ajaloo teemadel raadios tavaliselt. Väsitav on mööda Tartut edasi tagasi ronida.
Tulin koju koos Liviaga (Ingel läks õe juurde), kes lahkus kohe, kui ma olin talle konserviavaja andnud. Teepeal tulid meile vastu Maria ja Etu( mingi tüüp veel, keda ma olin näinud aga ma ei tea kus), kellega me tükk aega juttu rääkisime ja Etu arvas, et võiks teha Tartus 40.lennu rahvaga mingi koosolemise. Tore oli neid näha, aga nemad tahtsid süüa tegema ja mina puhata.
Ja siis ma olin üksi kodus. Veider ja kurb on. Mul tuli koduigatsus peale ja kui ma teiste bloge loen siis veel eriti ja see kuradi arvuti ei lase mind msni ka:( Ning wifisse saamiseks pean istuma lahtise akna all, kust puhub jäine tuul (mul on tekk ümber, sest kurk juba niigi valus). Ja mis kuradi ilm see siin Tartus on..vihm vihm vihm... aga samas ma ei tea..võibolla Tallinnas on ka. tartus on vihm teistmoodi;)
Ma igatsen seda, et ma ei saa enam jalutamas käia oma musikestega Männi pargis või kus iganes, ma ei saa enam pühapäeviti õhtuid veeta Cucas teed juues, muskaga kokku saades ja räägus chillides niiet mina kirun autopedesid, ma ei saa enam oma tuppa lukustuda ja lugeda läbi 3 raamatut... nii palju asju ma ei saa...
Samas on palju asju, mida ma saan... näiteks kell 8.15 ronida Keemiaringi ja kaks tundi kuulata majandusteooriatest, kõndida-kõndida-kõndida mäest üles ja alla jne:P okkei kõik ei ole nii halb. Tegelikult on see, et siin hästi paljud esmakursuslased on hääästi sõbralikud. Täna peale oma rahva mõne inimesega, sain ka õigusteaduste rebastega räägitud ja ka mõne ajaloolasega. Mõnes mõttes on hea, aga kodu on ikkagist parim ja sinna ei saa midagi teha. Ma loodan, et kui Ingel tagasi tuleb, siis mu tuju paraneb.

esimesed päevad tudengina!

Oi jummel:D
Eile siis käisime sotsiaalteaduskonna aktusel peale Livia ühikas chillimist. Aktusel rääkisid Rein Taagepera ja siis veel osakondade juhatajad ja üks teise kursuse tüüp. Normaalne oli. Üllatav jah, sest keskkooli aktused olid iga aasta ühesugused ja suht igavad.
Riigiteaduste aktus oli järgmine. See oli naljakas! Me pidime peale seda kui teised vanema kursuse omad lahkusid, end tutvustama ja no 70 inimese ees oli päris hea:D Tegelt on nii, et ega keegi meele ei jäänud kohe. Tuutorid rääkisid meile ka ülikoolielust ja süsteemidest ja ega eriti midagi aru ei saanud, aga see on normaalne nagu meile väideti. Pärast läksime koos rahvaga, kes tahtsid pidutsema:D Ehk siis oli riigiteaduste pidu. Alguses oli veider, sest meie olime rebased ja vanad kalad mässasid omaette. Hiljem aga lonksud sees läks mölluks:D No mitte sõna otseses müttes. Meie üks õppejõud haaras Ingli patsist sest arvas, et ta oli keegi teine. Ingel oli üldse päris purjus ja suhtles ja andis kätt, aga keegi talle eriti meelde ei jäänud. Õhtu lõpuks oli meid jäänud esimesest kursusest (meie nägemist mööda) ainult 4. Mina, Ingel, Tanel ja Margus. Poisid on Rakverest ja meie Tallinnast. Pikalt sai igasuguseid asju arutatud ja tore oli. Nad saatsid meid ka koju:D Dzentelmenid:P Lubasid meie pinginaabriteks hakata, aga noh uskuge mind see ei ole nii lihtne:D Aga see riigiteaduste möll oli ikka kergelt öeldes naljakas, sest me lõpuks suhtlesime täiesti vahet ei ole kellega ja enamik neist olid toredad ja lahked, mis siis, et me rebased. Eilne õhtu järeldus, me tegime õige valiku:P
Täna hommik ei olnudki nii raske kui me kartsime. Aga noh kell 7 ärgata on lihtsalt nõme. Sõime, pesime ja tegime asju ning läksime elu esimesse loengusse. (no minul mitte päris, sest eelmine aasta käisin Tallinna Ülikoolis ka loengul- mille ainepunktid tahaks ülekanda kui saab).
Meie esimene loeng oli mingis suures auditooriumis, kus ma pakuks, et oli 500 inimest:D See oli Majandusteooria. Hull:D Funktsioonid ja tuletised ja diferentseerimine,a ga õnneks mitte kohe alguses:P Graafikuid saab ka ilmselt joonistada;)
Teine loeng oli meil Sotsioloogia alused, mis oli suht koht igav, vähemalt alguses. Kuigi me saime seal saalis lihtsalt nalja. Seal auditooriumis oli kena 700 inimest. Kõik õiguse, ajaloo, sotstöö, psüholoogia jne tüübid koos. Mattiase, Hardi, Gertrudi, Livia, minu ja Ingliga moodustasime korraks ka MG kängi:P Hardi lubas meiega jooma hakata.
Kõige parem loeng siiani on olnud rahvusvahelised suhted. Sittaks hea. See tüüp, kes meile annab seda, ei paista vanem kui 22 aga tegelt ta on vist üle 30ne. Seal sai naerda:D Kas te näiteks teadsite, et Eestis on ühe inimese kohta maailmas kõige rohkem pommikoeri;) Ja et Wilson on ainuke USA president, kellel oli politoloogiline haridus või et Island on tegelt geopoliitiliselt väga tähtis punkt??? MIna ei teadnud aga nüüd juba tean:P Ausõna, seal peab edasi ka käima, mis siis et ma sõnagi suust ei saanud ja seal hästi kitsas oli ja ma tundsin end lollina. See ei loe:D ma juba kolm asja õppisin. Rohkem kui eelneva 2 loenguga kokku.
Siis me käisime korra söömas ja nüüd jõime kodus teed ja vahetasime riideid.
Edasi teadustöö alustesse ja siis ringkäigule vanalinnas!
ME OLEME SIIN NAGU ORAVAD RATTAS:D

Tartu elu:P

Ja nüüd ma olengi Tartus!
Ma lugesin täna hommikul(kui mul veel nett oli- see tuleb ja läheb nagu ise tahab) teiste bloge. Kixa ja Sälli oma eriti. Nad on lihtsalt mulle nii kallid ja armsad, et ma lihtsalt ei oskagi seda kirjeldada. Ma ei kavatsegi teist kaugeneda ega värki. Ma armastan teid, te väikesed jobud-tibud-libud:P
Eile hommikul sain vara Alexiga kokku. Veetsime koos aega, jalutasime pargis, musitasime, tegime nalja. Ta ütles, et nüüd algab minu raamatus uus peatükk "Pätu saab suureks". Mina hakkasin sellepeale naerma. Mina ei saa veel nii pea suureks. Ma lihtsalt ei taha:D Ma jään seda totukest väga igatsema(K)
Kella 2 paiku tulid Liva ja Lemps mulle järgi. Ukse peal kallistasin emmet ja ta hakkas nutma. Ma hoidsin ennast tagasi,aga pisarad tulid ikka. Ma jään oma emmet ja temaga õhtuti voodis vestlemist ka igatsema. Tegelt on niii niii palju asju ja inimesi, keda ma igatsema jään. See, et ma kõiki ei maini ei tähenda, et ma ei armasta;)
Hakkasime siis sõitma...meeleolu oli võibolla vahepeal nukker, aga saime üle sellest ja naersime ja laulsime nagu ikka Lempsi autos. Sõitsime Kõltsist(Livia suvilast) ka lä'bi ja rääkisime Livia vanavanematega. Neil olid ülimega suured päevalilled:D "lõikelilled" ju. Kena 3me meetrised.
Edasi sõitisime siis Tartu poole. Esimene peatus oli Lõunakeskus, kus mina käisin näiteks esimest korda, aga ega seal midagi ei ole ka. Lemps sai endale Ameerika reisiks kohvri (head reisi talle-oktoobris näeb:D)
Minu ja Ingli juurde jõudes oli see tsikk koristamishoos. Vannituba oli juba peaaegu puhas ja läikis:P Ma tegin talle süüa ja istusime. L&L tulid meile järgi ja läksime Selverisse süüa ostma. Te ei kujuta ettegi kui palju raha meil läks, mis siis, et me vaesed tudengid oleme, aga ikkagist. Nüüd enam pikka aega süüa ei osta (vähemalt kuni homseni). No ja siis need kaks tõid meid koju tagasi ja hakkas suur köögi koristus. See oli ikka jõhker küürimine:D Korraks avastasin, et meil on mingi suvakas wifi ühendus, aga see kaudus suht kiiresti.
Mingi kümne ajal kui me olime valmis saanud tulid meile külla uuesti L&L. Nad tõid 2 karpi pizzat ja siidrit. Nii armas neist, et nad vaeste tudengite peale mõtlevad:D Sõime, jõime ja mängisime kaarte. Varsti olime väsinud ja need kaks tõmbasid ühikasse tuttu ära. Mina käisin veel pesus ja niisama tegime tüdrukuteõhtuseid toimuetusi ja siis läksime Ingliga tuttu ära.
Hommikud on rasked, eriti kui me tõuseme suht mõttetult kell 8.45 ja läheme 10ks Ülikooli peahoonesse aktusele, kuhu me isegi ei mahu. Palju inimesi nägime. Kaidot, Kulpsi, Katit, Koitu, Potsut, Tuulit jne Ja seda et Aivarit nägime ja tal oli seljas beez ülikond ja kui ma paremini ei teaks, siis ta oli isegi normaalne. Haisust ei tea midagi, ei olnud piisavalt lähedal, et tunda või siis mitte.
Aktusele ei mahtunud ja läksime Ülikooli kohvikusse teed jooma ja niisama olema. Eriti kaua ei viitsinud ja läksime Kaupsi shoppama. Ehk siis ma ostisn shampooni ja balsami. Nüüd joome Livia ühikas teed (kus on nett) ja vaatame Livia pilte.
Kell 14 hakkab sotsteaduskonna aktus ja kell 15.30 meie eriala oma. Kell 17 peaks ka mingi möll toimuma. Eks näis, mis siin saab:D
Kallid teile sinna Tallinnasse!

No nii, no nii, no niii!

Kaks päeva jälle möödnunud nagu linnutiivul.
Neljapäeva õhtul tuli meile külla mu 14.aastane täditütar, keda ei julgeta üksi koju jätta (teeb lollusi, ikkagi puberteet) ja ta saadeti meie juurde asumisele. Magama tuli ta minu kõrvale ja ausõna, ma pole ammu ammu maganud inimese kõrval, kes niimoodi sipleb ja pool ööd ma püüdsin mitte talle ette jääda ja sellega mu uneaeg vähenes märgatavalt. Hommikul oli tal vaja muidugi poolteist tundi enne kooli algust üles tõusta(ta on tibi ja ma täpselt ei tea, mida ta nii kaua teeb, aga üldiselt tema kool on meie majast 3-5 minuti tee). No ja kuna ta telefoni äratuskell helises ja ma olen suhteliselt kerge unega, siis esimene äratus oli mul kuskil kell pool kaheksa. Vahelduva eduga tukastasin ja mitte kuni kella 9ni.
Reede hommik jätkus mul sellega, et Sälli helistas mulle enne 10t, et ta on sisse maganud (me pidime alguses kell 10 saama kooli ees kokku, et pilte tellima minna, aga öösel sain teada, et Rusil pole enne kella 2te aega ja saatsin Sällile ja Potsule smsi,et aeg läheb hilisemaks).Sälli seda smsi polnud millegi pärast kätte saanud, siis ta natuke porises ja närvitses, aga mina kui juba mitmeid aastaid selle tüdruku tujusid kannatanud persoon ja veel suhteliselt magav ka, ei teinud eriti välja ega olnud häiritud sellest. Järgmmagada. Muidugi helistas siis mulle veel venna ja ema, kes arvasid et ma peaks juba üleval olema. Mina ine kõne oli temalt mõne aja pärast, et kas me üldse lähme. Asjad klaaritud mõtlesin edasi ei teinud eriti ühestki kõnest välja ja magasin rahulikult peaaegu üheni välja:D
Kümme enne kahte tuli Livia mulle autoga järele ja sõitsime kooli. Läksime Rusi kabinetti pilte vaatama. Kokku tuli meid lõpuks mina, Livia, Etu, Potsu+Mirko, Sälli+Koit, Maria, Ingel. Vaatasime pilte, uurisime kooli elu, rääkisime direktori ja paari õpsiga. Mina veel mäsaasin Mirkoga ka:P Pildid tellitud läksin koju. Leppisime Kariniga kokku, et saame mingi aeg kokku ja lähme poodi ja siis Murastesse. Teised pidid järgi tulema.
Juhtus aga nii, et me käisime poes ära ja hakkasime bussi ootama, kui helistas Sälli ja ütles, et nad Koiduga tulevad ja võtavad meid peale ning viivad ära:D Noh selles suhtes, et Sälli jäi meiega ja Koit sõitis Tartusse. Ja läkski nii. Saabusime Murastesse, tegime nalja, lonksu ja rääkisime kuni saabusid meie ülejäänud vahvad seltsilised. Kixa, Katu, Potsu ja Mirko.
Hakkasime süüa tegema ja asju. Nagu ikka käib. Siis tuli shokk. Katu on 3,5 kuud rase. Minul oli suu lahti ja ma siiani ei usu seda. tegelt mul on heameel, sest tal on heameel ja kõik on tore. Aga ikkagist shokk.
Sellest sai siis pikalt rääkitud ja muid naiste jutte. Sälli läks 11 paiku magama, sest tal oli mega peavalu. Meie teised olime, aga üleval kella pooole 4ni. Mängisime lõpuks laste aliast ja see oli lihtsalt liiga naljakas. Sälli ärkas ka üles, sest me irnusime nii kõvasti. Põhiliselt me ikka rääkisime ja rääkisime ja arutasime.
katkendid: "Pea pole oluline, põll on põhiline!" Pätu ="Chiki kaotas lapse" Sälli="Pole hullu, küll ta üles leitab"
Rasedate puhul on minu kallid sõbrannad märganud seda, et neid koheldakse kui invaliide. Ma olen tegelt päris kindel, et see häirib/s neid kõvasti, aga mis me teha saame. Me tahame neid ainult kaitsta. ärge olge kurjad!
Laupäeva hommikul ärkasin ma esimest korda sellepeale, et Katu, Marja(kes oli tulnud suurupist ja tõi auto meile ning käis pesus- Karini õde), Kixa ja Mirko läksid ära. Kobisime siis tagasi magama. teist korda ärkasin sellepeale, et Karini sugulased roomasid kohale. vanavanemad, mingi vanatädi tütar ja tema tütar ja lõpuks ka Karini vanemad ja vend Sander. Muide Sander( kes on hetkel 11) on koguaeg mind kiusanud:D tema varasest noorusest peale. Ma vist meeldin talle;) Meie ei lasknud ennast segada. Tegime kohvi ja võileibu, mängisime võrku ja sõime nende toodud arbuusi + aiaõunu;)
Mingi peale kahte saime tulema Tallinna poole. Olime jõudnud Kariniga just minu maja ette, kui helistas Livia ja küsis, et kas me Go-live'ile lähme. Tegime veits plaane ja oligi otsus - lähme. Ma jõudsin kodus kähku süüa, pesta ja riided vahetada ja oligi jälle minek.
Go-live'il oli okkei. Ines oli hea, Smilers oli hea, A-rühm oli ok ja No Big Silence oli nõme. Tanel Padar & The Sun rokkisid. Laulda sai ja karjuda ka:D Aga ma pean ütlema, et laulge kaasa mõttes oli eelmine aasta ja Terminaator kõvasti parem. Samas praegu kirjutades mul juba kael ning selg rokkimisest valusad ja kakaod jõin oma ära karjutud hääle tagasisaamiseks.
Tanel Padar laulis ära ja siis tuli ilutulestik. Pätu võttis Karinilt ümbert kinni ja vaatas - siis tulid pisarad silma. Oli minu viimane õhtu Tallinnas. Ja siis ma nutsin natuke. See oli paha, sest teised olid ka pärast nukrad. Andke andeks, aga ma ei suutnud end tagasi hoida.(A)
Tagasi tulles sõitsime räägust läbi ja sõime. Toodi mind koju. Kodus ma pakkisin ja pesin pesu.
Nüüd on uni niii nii silmas ja homme raske päev ees.
ärge mind ära unustage!

Nähh

Tundub, et minu ebareaalne paar sulges oma ukse minu ees. Uut paari ei ole kuskilt võtta ja ma ei tahagi...Nähh:(
Vist on jälle üks neist languseaegadest, kus kõik läheb allamäge. Ma lihtsalt tunnen, kuidas ma enam ei kontrolli oma edu/elu. Ma nähvan oma sõpradele, mis siis, et nad midagi eriti ei öelnud. Loen kõigest välja, mind halvustava teksti. Ma tunnen, et olen üksi. Ma tunnen ennast halvasti, sest täna sain aru, mida ma tegema pean, aga kuidas ma seda suudan, ma ei tea. Ma armastan oma sõpru, kuid tihti ma vean neid alt, sest ma ei suuda/saa/taha vahel teha, seda mida nad minult ootavad. Mõnikord nad ei mõista. Aga samas on nad mul ikkagist maailma parimad.
Täna sain teada, et mu endise eesti keele õpetaja mees suri ära ja tal on homme sünnipäev. Ma ei kannatanud seda õpetajat, aga kahju on temast ikkagi. Seda enam, et homme temaga kokku ei tahaks joosta. Ma nimelt homme plaanin kooli minna ja vaadata, mis seal toimub ja lõpetamise pilte tellida:D
Oma kooli( jääb alatiseks minu kooliks) kohta sain veel täna seda teada, et sellel aastal oli meie kool riigieksamite keskmiste tulemuste põhjal 305st koolist 26s.:D:D:D:D Väga hea tulemus ja 40. lend ON legendaarne:P(ehk siis meie)! Kõikidele Mustamäe koolidele tegeime ikka mõnuga ära. Minu venna kool oli näiteks alles 175s;)
Ah mind vaevad kurvameelsus ja tujutus. Homme saan sellest üle, sest ma lähen oma kallite p-katega Murastesse maskiballeraaditsema ja niisama juttu ajama. Viimane kord oma tibudega koos olla:( (ei ma ei hakka jälle tönnima)
Kõik läheb veel hästi, peab minema!