vässu
Meil on nüüd veel loeng Teadustöö alused, mis on väga vajalik, aga väga väga hull. Juba novembri alguseks peab meil olema valmis uurimistöö ja ülejärgmiseks loenguks, teema millest ma teen. Samas on see värk, et ma pean registreeruma ainetele, aga osasid aineid üldse ei näita, et nad olemas on:D
Siis käisime veel tutvu Tartu vanalinnaga ekskursioonil, mida juhatas Hillar Palamets. Teate küll, see on see onu, kes räägib ajaloo teemadel raadios tavaliselt. Väsitav on mööda Tartut edasi tagasi ronida.
Tulin koju koos Liviaga (Ingel läks õe juurde), kes lahkus kohe, kui ma olin talle konserviavaja andnud. Teepeal tulid meile vastu Maria ja Etu( mingi tüüp veel, keda ma olin näinud aga ma ei tea kus), kellega me tükk aega juttu rääkisime ja Etu arvas, et võiks teha Tartus 40.lennu rahvaga mingi koosolemise. Tore oli neid näha, aga nemad tahtsid süüa tegema ja mina puhata.
Ja siis ma olin üksi kodus. Veider ja kurb on. Mul tuli koduigatsus peale ja kui ma teiste bloge loen siis veel eriti ja see kuradi arvuti ei lase mind msni ka:( Ning wifisse saamiseks pean istuma lahtise akna all, kust puhub jäine tuul (mul on tekk ümber, sest kurk juba niigi valus). Ja mis kuradi ilm see siin Tartus on..vihm vihm vihm... aga samas ma ei tea..võibolla Tallinnas on ka. tartus on vihm teistmoodi;)
Ma igatsen seda, et ma ei saa enam jalutamas käia oma musikestega Männi pargis või kus iganes, ma ei saa enam pühapäeviti õhtuid veeta Cucas teed juues, muskaga kokku saades ja räägus chillides niiet mina kirun autopedesid, ma ei saa enam oma tuppa lukustuda ja lugeda läbi 3 raamatut... nii palju asju ma ei saa...
Samas on palju asju, mida ma saan... näiteks kell 8.15 ronida Keemiaringi ja kaks tundi kuulata majandusteooriatest, kõndida-kõndida-kõndida mäest üles ja alla jne:P okkei kõik ei ole nii halb. Tegelikult on see, et siin hästi paljud esmakursuslased on hääästi sõbralikud. Täna peale oma rahva mõne inimesega, sain ka õigusteaduste rebastega räägitud ja ka mõne ajaloolasega. Mõnes mõttes on hea, aga kodu on ikkagist parim ja sinna ei saa midagi teha. Ma loodan, et kui Ingel tagasi tuleb, siis mu tuju paraneb.
2 Comments:
Meie ka täna igatsesime Sind Kixaga niiväga. Naljakas (või mitte eriti tegelikult) on see, et sa oled ära olnud vähem kui kolm päeva, aga seekord tundub see kõik nii lõplik... aga me kavatseme sind juba õige varsti näha...
ja kõige rohkem teeb mulle kurba meelt see, et ma ei saanudki sind enne äraminekut kallistada...
Oled liiga kallis mulle.. ja hoolimata sellest, et sa oled nii kaugel ja ma ei näe sind ja mul ei ole kedagi, kes mu juukseid värviks- toetan ja armastan ma sind niikaua kuni mul veel jaksu on...
Ja umbes 6-7 aastat praegusest arvates hakkad Sa igatsema Tartut. Neid lahedaid tudengiks olemise päevi.
Postita kommentaar
<< Home