pühapäev, september 17, 2006

Veel 4 päeva ja saan koju.

Teate, et mul on siin Tartus täitsa hea olla. Nalja saab palju, sõpru on ka, süüa veel on, pidu saab jne. AGA...
Ma igatsen kodu &Tallinnat & merd (veider, et Tartus on ju Emajõgi, aga see ei ole võrraldav merega).
Tahan magada oma toas, oma kappe vaadata, laual näha küünalt ja makki. Tahan panna ukse kinni kui mul on kõrini vanematest ja vennast. Tahan kuulata issi mõttetuid tööjuttu ning elufilosoofiat ja süüa tema tehtud megahead toitu. Tahan et venna ja issi minuga möliseksid pühapäeva hommikul kui ma olen laupäeval peol olnud ja vajan vaikust. Tahan emaga istuda köögis ja rääkida meie jutte. Tahan vennaga koos Stargate'i vaadata ja tunda et ta on nii kihvt jobu:D
Veel igatsen ma oma tibukesi Tallinnas. Ma tahan, et Karin mulle helistaks ja ütleks, et teeme seda ja teist ning mina vahest tihti ei viitsi. Tahan, et Sälli tuleks mulle kurtma, et niijanaa on lood. tahan põgeneda issi lolluste eest Kixa juurde. Tahan minna Lounge'i plätudega Sirka ja Krissu juurde. Tahan möliseda Mikiga ja Alexit sõimata, et miks ma jälle autojuttte kuulma pean. Räägu friikaid tahaks ka (valge kastmega). Potsu ja Kristofer Mirkoga jalutada tahan ka. Musi kaisus tahaks ärgata ja niisama temaga olla. Tahan veel nii paljusid inimesi näha ja olla.
Siis veel muidugi see meri ja tuul ja minu maja taga olevad puud. Männi parki jalutama minek. Konsumis poes käimine, mööda mustakat jõlkumine ja imelike inimeste nägemine. Riffi kolmapäevad, bad jam hollikas, nimeta long island ice tea'd, raamatukogusse loivamine, venna naljakad klassivennad, dorra mured, vanaema hernesupp, trolliga pooltundi kesklinna sõitmine, mööda lasnamäe kanalit autoga sõitmist, kirumist - miks kõik nii kaugel elavad (iroonia - ma elan nüüd Tartus), rohuneeme marsat, maria läbutuba, etu juures triikimist jaa niii nii palju veel. Pooled asjad ei tule ettegi praegu.

Aga Tartus on tore:) ja pealegi peale järgmist nädalavahetust olen ma kõike seda jälle kogenud ning palju parem on olla. Minu esimesed üle kahe nädala suhteliselt iseseisvat elu!