Eilsest nii palju, et kella 22 paiku sattusime me Sirka uue autoga ja tsikkidega Kosmose juurde. Ma jõudsin kodus olla ainult 10minutit ja seetõttu polnud õrna aimugi, kui palju rahvast seal on ja mis teed kõik kinni on, muidu oleksime sealt kaugele hoidnud. (Tegelikult põhjus miks me üldse linna läksime oli, et Kristjanile auto viia, sest tal tööpäev pidi lõppema alles peale 2te.) Kosmose juurde jõudsime ja see shokk, mis meid valdas kui me seda rahvahulka nägime, see on kirjeldamatu. Kiire tagasipööre ja teist kaudu Radissoni juurde. Kristjan polnud sündmustest midagi kuulnud, sest ta oli päev läbi rassinud ja tassinud. Kõik hotellikliendid olid ju kohapeal, sest neid hoiatati välja minemise eest. Meie jäime kesklinna lähedale ühte baari istuma, mis oli Radissonist mingi paari minuti tee. Asjade arenedes kasvas ka hirm, baaris näidati vahepeal ETVd ja ülekannet kohapealt. Rahvas aeti Tõnismäelt minema ja nad hakkasid märatsedes liikuma -meie suunas. Kõik välismaalased kadusid baarist (turvalisse hotelli peitu, baaridaaid tõid igaks juhuks arved lauda) ja sellepeale otsustasime meie, et oleks aeg suunduda Radissoni Lounge'i, mis on kõrgel kõrgel ja turvaline. Istusime seal, vahepeal vaatasime uudiseid, käisime suurel rõdul vaatamas, mis toimub. Isegi seal kõrgel oli kuulda hõikeid, huilgeid ja seda lärmi... politseiautode vilkureid võis näha pea iga nurga peal. Samal ajal istus hunnik inglasi lounge'is sees jõid, lällasid ja olid õnnelikud. Hullumaja... segane, vastik, mõttetu.... ja kõik mille pärast? Laamendajad olid mingid nolgid, kes ei tea mis on fasism, ei mäleta Nõukogude aega ja on lihtsalt purjus VÄRDJAD.
Minu kallis armas kodulinn Tallinn ei ole enam kunagi seesama. Minu arvates võivad kõik väljaspoolt Tallinna pärit inimesed (ja ka tallinlased ise) rääkida, et siin linnas on venelaste ja eestlaste suhted koguaeg käes ära olnud, aga nii see ei olei. Ma olen siin linnas elanud 20 aastat ja ainukesed kähmlused, mida mina näinud olen, on sellesama Pronkssõduri pärast või siis on kuskil paar teismelist purjuspeaga kaklema läinud. Mustamäel on alati olnud selline vaikimisi austamine. Üks ei puudu ühte, teine teist. Kaklusi toimub ikak vahest harva noorte seas (nii eestlaste endi kui vahest ka venelastega), aga see on mööduv, väike ja tegelikult lihtsalt mingisugune noorte kihku täis poiste oskamatus kuidagi muud moodi suhelda.
Täna kui ma sõitsin kella 12 ajal linna poole oli rahvusraamatukogu juures juba kuskil 100 inimest. Mind ei huvita, kas nad olid venelased või eestlased või kes iganes, aga nende inimeste mõistust tahaks kontrollida. Vastik, see kõik on nii tohutult vastik ja rõhuv. Kui sa ikka istud kell 4 öösel oma emaga üleval ja arutad, et kui jube see kõik on, siis on midagi ikka väga väga korrast ära. Mulle ikka ei jõua kohale. Kas ma siis pean nüüd iga kord kartma kui ma välja lähen? Kas ma ei tohigi enam kell 3-4-5öösel jalutada rahulikult linnast koju või ka Mustamäe vahel? Ma lähen täna proovipäevale Roosikrantsi tänavale see on Pärnu maantee ja Tõnismäe vahel täpselt. Kas ma pean minema sinna kartuses, et öösel läheb kõik jälle hulluks?
Ma lihtsalt ei oska öelda kui raske tunne mul sees on selle kõigepärast. Ma isegi ei oska kedagi süüdistada. Lihtne on ju öelda Ansip on loll, Savisaar on loll, venelased on lollid, eestlased on lollid...
Ma loodan, et täna midagi sellist ei kordu. Liiga paljud minu tuttavatest on täna kesk- ja vanalinnas tööl. Kaasa arvatud mina. Võehhh...
Sildid: jubedam kui õudusunenägu
