Mõned faktid

Mind hetkel närvi ajavad asjad:
1. LUND sajab
2. Venemaa lakkamatu värdjatsemine
3. homne eksam, milleks ma siis täna jõudsin õppima hakata
4. 2uurimustööd, 7eksamit, 3esseed +mõned kontrolltööd
5. see, et 9. mai on alles ees
6. kõht on tühi
7. nii postimees kui ka päevaleht on järjekordselt ummikus omadega, delfit vist lugema ei hakka:O

Tegelikult on ju kõik "hästi". Ma sain isegi tööle!

PS: Huvitav, kas mõni märatseja ja pronkssõduri juures "Fašistõ" karjunu, on ka vaadanud, mida see sõna täpsemalt tähendab?

• fašism: -šismi, -.šismi> ülireaktsiooniline ja marurahvuslik terroridiktatuur (ehk siis eestimaalased, nii eestlased kui siin olevad venelased, kes austavad Eesti riiki, on ülereageerinud ja Ansip on diktaator?) /internetist olevast ÕSist/

Tahaks kaugele saarele lennata ära....

Käes on see aeg, kus mul on niii niii suur tahtmine minna kuskile kaugele paariks nädalaks (nädalast piisaks ka tegelikult) . Minu arvates tuleb selline rõhuv äraminemisetunne iga aasta vähemalt kaks korda. Kuskile palmi alla päevitama, ujuma ning kokteile limpsima või siis kuskile kultuuri ja elu ahmima, aga kindel on see, et ära!

Reaalsus on aga selline, et mul ei ole kuskilt võtta seda raha. Aega oleks. Peale 24 jaanuari kuni 12 veebruarini on teoreetiliselt vaba. (V.a 7veebruaril tõenäoliselt majanduse järeleksam). Ah. Ma ei mõtle enam sellele, ma vähemalt püüan. (Faking rahaaaa...)

Täna oli jälle eksam. Ma pole oma arvates selle aasta algusest muud teinud kui õppinud, lugenud, sööönud, püüdnud magama jääda, maganud. Eraelu = 0. Rõõmustuju = 0,5 (vahel harva kui oma kallite totudega koos olen) Peavalu = triljon jne jne:D

Minu rõõmus elu:D Ma isegi ei saa enam aru. Blaah ja varsti tuleb sünnipäev ning selleks peaks midagi orgunnima, sest kõik tahavad AGA saage aru, mul ei ole kuskil pidada, mul ei ole raha mille eest pidada, mul ei ole tuju kõikide tuju üleval hoida jne

Tegelt on kõik korras... NOOOOOOOOOT

PS: 3 veebruar vilistlaste pidu:D:D:D:D:D

Juuksuris käik

Kui nüüd aus olla, siis pole ma juuksuris käinud päris mitu aastat. Tähendab ma käisin keskkooli lõpus ja mulle tehti soeng, aga ei lõigatud. Nüüd oli ülepika aja esimene kord.
Mul on terve elu olnud suhteliselt sama soeng. Tegelikult seda ei saa soenguks nimetada, mis mul oli. Tavalised pikad tumedad sorgus juuksed. Vähemalt oma juustevärviga olen alati rahul olnud. Kunagi pole värvinud (v.a üks kord poolpead 6 pesu korraga väljatulev punaseks).
Täna siis läksin juuksuri juurde. Mõtlesin pikalt ja laialt ning juuksuri abil otsustasin endale popi viltuse tuka lõigata. Tunne on täiesti teine. Juukselõikus võtab ikka muret vähemaks. Ma olen pool päeva käinud ringi ja naeratanud. Ilmselt läheb see varsti üle, kuid siiski.
Ma just rääkisin Sälluga, et kunagi kui ma käisin juuksuris ja juuksed lasin järku lõigata, siis ta kutsus minu soengut "vaeslapse sonksiks". Ma ei tea, mis ta praegusest arvab, aga kui näeb mind siis naerab. Kõik naeravad ma arvan.
Mul on vaja veel midagi teha. Ma täpselt ei tea. Kunstküüned ei ole jus tminu teema, solaariumis võiks ju käima hakata ...mis veel.... ei tea.. Eks näis.

Majanduseeksam homme. Kukun läbi. Olen püüdnud selgeks saada, aga see on jubedus kuubis ruudus ja mida iganes veel... olen loll killkoll:D