time passes by

Ma avastasin, et mu blogi on täitsa unarusse jäänud. Selleks, et siia kirjutada peab olema mingi kindel tuju ja seda pole juba pikka aega olnud.
Vahepeal tegin tööd kuukese ja seal sain jällekord palju tuttavaid, nalja, tantsu, juua. Venelaste peod olid eriti koomilised ja meie lõbus töine seltskond sai nii raha kui ka kõhulihaste trenni.
Vanemaks sain ka, aga ega see tunda ei anna. Ma ikka sama kõbus veel.

Põhiline märksõna on viimasel ajal reisimine. Me käisime kolmese bobitiimiga Egiptuses, Sharm El Sheikis. Külastasime peale turismipiirkonna ka Kairot ja püramiide. Kairo oli ikka omaette shokk. Linn, kus ametlikult on vist kuskil 17-18 miljonit inimest, kuid meile öeldi, et ilmselt seal on rahvast tegelikult üle 30miljoni. See on Eesti rahva koguarvust juba mitmeidmitmeid kordi rohkem. Vaesust oli igal pool. Linnale lähenedes oli näha, kuidas seal on sudupilv ümber. Selline oli siis mustuse osa. Peale ringi käimist nuusates tuli ninast puhast tolmu. Kopsudel oli pidupäev vist. Kairo muuseumis ringi vaadates tekkis tunne, et tahakski sinna jääda. Aega oli liiga vähe. Samas mainis meie giid, et kui seal kõiki esemed vaadata pool minutit ja tahad kõiki asju vaadata , võtab see aega oma paar kuud. Vaaraod ja kõik sellega seonduv on mind alati intrigeerinud. Väiksena oli mu põhilugemisvaras kõikvõimalike vaaraode elulood :) Püramiidid olid võimsad, aga ma natuke pettusin. Millegi pärast on mulle jäänud mulje, et püramiidid on küll Kairo lähedal, aga piisavalt eemal, et oleks kõrbes. Seal juures oli liiga palju inimesi, Kairo oli liiga lähedal ja mul ei tekkinud päris seda tunnet, et wauuuu. Tegelikult käia 5000aastat vanas ehitises sees ja turnida selle otsas on ikka midagi võimsat. Ma oleks tahtnud neid näha siis kui nad ehitati... oi jah.
Egiptuse mehed ehmatasid mind alguses ära. Kõik tahavad sinuga rääkida ja põhiküsimused on . Hello what is your name? where do you come from? (lugeda kõike muidugi sellise araabia aksendiga). Paljud teadsid vastu öelda kui me mainisime, et me oleme Eestist. "Tere, tere - vanakere" Imelik. Kõik tuututasid ja liiklus on ikka hullumeelne. Taksoga sõites oli kahe realisel teel millegi pärast neli rida. Kahe suure veoatuo vahelt kihutati läbi 120km/h. Linnas on neil kiirusepiirang 60 tegelikult, mida mitte keegi ei jälgi. Lõpuks harjusime ära nii meestega, kellele lihtsalt naeratasime ja taksodes mainisime kohe, et liiga kiiresti pole vaja. Taksod on muideks seal väga odavad. Kõik otsad saime nii 20krooniga sõidetud ja need vahemaad ei olnud lühikesed. Tegelikult oli seal nii palju elamusi, et ma võikski rääkima jääda. Oli kogemus omaette. Põhiline on, et sai sooja ja päikest ning snorgeldada (uus lemmiktegevus).
Kooliga on nii, et 36 AP'd ja esseesid, uurimustöid ja asju kui palju. Saan hakkama, loodetavasti!
Üks reis on veel plaanis kohe, aga sellest siis kui kõik päris kindel on.
Pidusid on juba olnud. Kolmapäevane RT pidu oli super hea. Eile käisime The Suni kuulamas, mis rahvale ikka ülihästi peale läheb. Meie olime sellised neutraalsed kommenteerijad seekord. Hahaaa. Nalja peab ka saama ju.