Blogi sõltlane????

Täitsa lõpp...ma tulen siis peaaegu kell 4 hommikul koju ja selle asemel, et magama minna, ma hakkan teiste bloge lugema ja lõpuks enda oma kirjutama. haige tädi olen:)
Ma lihtsalt armastan ühte blogi lugeda. Seda peab üks paar, kes vaheldumisi kirjutavad ja see, kuidas nad ennast ja ümbritsevat kujutavad, on midagi metsikult head. Nad armastavad üksteist ja kui ma kunagi saan endale sellise elukaaslase nagu nemad on koos (kui see blog ikka real on:P) siis ma lihtsalt pean olema õnnelik! ( jah sälli need on nemad, aga ma mõtlesin, et ei avalda ise seda aadressi, sest kõigil ei ole ju ka vaja teada:P)
Peale selle, et ma paarikese blogi pidavalt loen teen ma seda ka Sälli, Ilme, Livia ja veel mõne blogiga:P Ja ma olen väga pettunud, kui keegi ei kirjuta mõnda aega. See ei ole ainult see, et loed inimeste tegevusest selle kohta, et mida nad päeval teinud on, vaid ka see alatoon (kui see kirjutamisel olla saab) ja siis veel kui sa oled nendega päeva koos veetnud, et kuidas nad arvavad, mõtlevad jne. Mingi suhtumise loed ju ikkagist sealt välja.
Paratamatult ei saa ma kirjutada siia kõike, mida ma mõtlen, sest valed inimesed võivad seda lugema sattuda. Ainult täiesti anonüümse blogi puhul on see võimalik. Samas ma vist ei tahagi olla täiesti anonüümne, sest üks point, miks blogi kirjutada on ju see, et sa tahad, et keegi loeks.
Ma võin ju väita, et see aitab mul pingeid maandada, aga miks kurat ma siis selle interneti üles panen, ma võiks ju lihtsalt oma arvutisse salvestada. Paratamatult on hiljem hea kiruda, et idioot olin, et mingit jama jälle kokku kirjutasin, aga nalja ei saa kui nalja ei tee!

Vähemalt sain ma täna öösel magada, nii hea oli. kell 11.30 helises see asjandus, mis ühendab meie korterit ja esimese korruse ukse taga olevat nuppu. Mihkel jõudis Hiiumaalt tagasi ja ei viitsinud kotist võtmeid otsida. Ma andsin talle andeks, sest ta tõi mulle ube:) Häästi palju ja ma saan neid nüüd süüa:P Magasin mingi peaaegu kaheni edasi. Siis julgesin endale teha ühe kohvi. Mu magu ei talunud veel eriti toitu, aga et ma päris kokku ei kukuks, siis näksisin saia ja asju. vennale spagette tehes hakkas küll jälle paha, aga õnneks peale natuke akna peal kõlkumist, et värsket õhku saada, hakkas parem.
Mingi aeg rahvaga msnis chättides kutsus Maria mind linna. Saime siis Etu, Maria ja mina vabakal kokku ja läksime kohvikusse. Kõigepealt Double Caffeesse...seal me ei viitsinud olla, sest teenindus oli sitt ja hinnad olid liiga kallid..ma olin juba selle korraks unustanud. Läksime istusime vanasse heasse väiksesse Pätrikusse ja teised sõid ja mina võtsin lattet:P Teenindajate hirm olen lihtsalt (ei kommentaaari). Istusime rääkisime viimase aja klatsi jutte ja Karin joinis. Siis tuli ka Jänxz, kelle tuju ei olnud just kõige parem. Maria väsis ka ära ning peale väikest poes käiku läks jänku ära. Maria tahtis a marsa peael minna, aga uusi aegu tal polnud. Keeruline värk..üldiselt jõudsime Etu ja Kariniga juba ära otsustada, et lähme Getto juurde filmi vaatama ning olime bussis, kui me veel korraks tagasi linna läksime. Maria marsani oli nii kaua aega, et me pidime teda lõbustama;) Lõpuks läksime, siis Getto juurde koos Karini, Etu ja Taaviga. Alex helistas ja kes teab kas me hommegi veel näeme... meie ajagraafikud ei sobi kokku millegi pärast:S Hakkasime siis Getto juures mingeid filme ja asju vaatama peale seda, kui Getto oli mulle näidanud oma Itaalia pilte ja siis Otepäe videoid. Ma nägin lõuks ka Tokyo Drifti ära ning ka Scary Movie 4'ja;) Kolmandat filmi ei jõudnud vaadata:P Õnneks, et Getto süüa teha ei oska:P Kuna Etu oli magama läinud, siis pidi ta ise süüa tegema:D mees, oma targa peaga hakkas pelmeene keetma, aga ei viitsinud oodata kuni nad päris valmis saavad.Pani siis toorete pelmeenide peale hapukoort, majonees, ketzupit, kala-võileivakatet ning pool purki sidrunipipart. Sõi mingi 2 pelmeeni ära ja siis otsustas, et äkki saavad pelmeenid paremini valmis mikros. JÄKK:D See, mis sealt välja tuli oli rõõõõve:D::D:D:D:D Ta suutis vist veel kolm või neli pelmeeni ära süüa, mis olid väidetavalt elus:D Etule jõi hommikuks külmkappi pelmeenid sildiga "Don't eat they are alive".. Normaalsustel polnud piire. Jaapanlaste elufilosoofia on mul käpas ka veel... kui ma hakkan rääkima lendavatest lilledest ja mesilasest, siis tuleb keegi ära tappa. Kanakakast rääkides tuli ka midagi teha, aga ma ei mõleta täpselt enam mida. Sitt mälu mul:P
Ei noh poolakatel on kolmanda jala otsas õnneks kümme varvast niiet sügada saab end palju.

Enne kella nelja siis istusime Kariniga Etu kuuli-lillasse-golfi ja ta tõi minu ära ja siis läks ise koju. Nõmme mäest alla sõites nägime rebast, aga ärge muretsege, ta oli ilmselt marutõbine:P

Fsjoo paakaaa tadaaa... homme vaatame võibolla jalkat;):D