Mida aeg edasi...

Viimati oli jube segadus, siis nüüdseks on tulnud natuke selgust. Praktikale ma suvel ei lähe, vaid töötan jällekord ettekandjana. Seekord siis ühe hotelli lounge'is, kus käivad ikka hoopis teissugused inimesed, kui mu eelmises töökohas. Eks ole näha kui hea tunnete varjaja ma olen kui mingi ülbik rikkur minuga manipuleerida püüab. Samas on Sirka sealsamas ja toetus alati hea. proovipäev oli päris naljakas ja ma loodan, et sain ka teiste arvates hästi hakkama.
Eksamite aeg on kätte jõudnud ja üks on tehtud. Järgmine on reedel. Samas täna oli selline ilm, et läheks istuks murumättale kutsuks sõbrad ja räägiks juttu, naudiks päikest ja oleks niisama mõnusad. Õppimine kuidagi ei ela, nagu Tannu ütleks.
Tahaks veel rääkida purjus inimestest ja sellest, kuidas see on mõne inimese puhul nii mõndagi muutnud, aga vat ei viitsi ja tuleb jalutama minna hoopis.

Avastused

Täna avastasin, et elu on nii kiirelt läinud:
* kohe on suvi ja mul ei ole tööd. Võimalik veel, et lähen ühte kohta praktikale, mis kohe üldse ei kutsu. Ettekandja ei taha enam olla... kui kellegil on pakkumisi Tallinnasse suveks tööd, siis ideedele olen avatud. Kontorirott saab vähem palka, aga samas ettekandjana kuluvad närvid ja keep smiling on tegelikult ikka raske.
* teine kursus saab kohe läbi. Mis peale seda saab? Magister? Välismaa? Oleks raha, oleks võimalusi rohkem.
* Kas see, mis praegu on, kas see ongi nii nagu mulle tundub... ei tea
* Suvel puhkus? Ei. Ja. Samas tööd ei ole ja kui tööd ei ole pole raha ja kui raha pole, siis pole reisimist ja mitte midagi.

Tegelikult tahan maale ära. Seal on rahu:) Üldiselt on selline segadus praegu.

PS. pean mainima, et mu Tallinna kodu aknast on hetkel imeilus päikseloojang. Naljakas onju.