ääääääääraaaa

Kuskil tunnikese pärast stardin Hiiumaa poole. Rahu, vaikus, vanad inimesed ja levi mul seal ka eriti pole niiet võtke minuga ühendust kuskil nädalakes pärast:)

Ma saaaaaan äraaaa:D Mitte et 3 tunnine bussisõit ja 1,5 tunnine praamisõit mind eriti vaimustaks:D

töötu

Minu viimane tööpäev. Sain shokolaadi, kooki, shampust, lilli, õhupalle, laua peal tantsida ja niisama naerda. MÕÕÕNUS!

Tere tulemast töötus ja puhkus.

Homme loodetavasti Hiiumaale, aga täna ilmselt kontserdile.

korraks

Külm kakao on hitt.

kadedus ja niisama

Ma olen kohutavalt kade inimeste peale, kellel on võimalus reisida. Minul see hetkel veel puudub (raha pole). Peaks vist orgunnima projekti mõne ägeda maa noortega ja ELilt jälle raha nõudma. Samas palka on kogunenud ja äkki talvel saan soojale maale (jah, lootus on lolli lohutus). Eile vaatasin Etu Kreeta pilte, ema saadab igapäev Sveitsist, Itaaliast ja Prantsusmaalt sõnumeid, Maria blogist lugesin ta Londoni reisi kohta, ma tean et Kixa ja teised plaanisid ka millalgi Londonisse minna..jne jne.... ma käisin välismaal viimati eee... 2005 oktoobris??? eee... ei tea ka enam.
+ ma olen kade inimeste peale, kes on saanud nautida ilusaid ranna ilmasid ja on actually pruunid.
+ veel ma olen kade eelmise suve peale, kus oli näiteks nii lahe grill-tsill-party Kõltsis. Tahaks lihtsalt lõbusalt aega veeta kuskil ära.
+ Hiiumaal olen ma sel aastal käinud ainult ÜHE, ÜHE korra.
+ olen kade ajale, millal mul ei esinenud ärevushoogusid

karmavõlad eelmisest elust?

Pole midagi muud öelda kui et eelmises elus olin ma ilmselt üks väga halb delfiin. Ärge parem küsigegi, kuidas me tööl selleni jõudsime, et ma delfiin olin. Igastahes on mul kõrini purjus inimestest, karjuvatest inimestest, töökoha ühest kindlast juhatajast, ebamugavatest olukordadest, sellest, et kui mina tahan päüikest võtta, siis päike kaob jne jne

+ üks väike märkus: ärge räääkige bussis kõva häälega inimesi taga. Täna sattusin bussis istuma inimeste juurde, kes rääkisid minu vanadest tuttavatest ja oi, see oli klats:D

nii ongi

Seitsme päevane tööralli on läbi. Järgmisel nädalal veel viis päeva järjest tööl ja siis pühapäevast alates on kõik, fsjoo, finiiito sellega. Kahju on lahkuda oma ülilahedatest töökaaslastest, aga samas ma usun, et välja teenitud 2nädalat puhkust, enne kooli, on ees. PS: jah, tahan juba Tartusse:P Eile sai töööl jälle draamat, aga noh, nii see elu käibki. Ma ei viitsi isegi sellest rohkem rääkida;) Ma n üüd olen teki all edasi, loen raamatut ja naudin oma vabat päeva.

i must take babysteps until i'm full grown

Töö, töö, töö. Rohkem ei olegi midagi öelda;) Ei tegelikult, paaaaaaaaaaaaaaalaaaaaaaaaaaaav!

:)

Täna oli esimene tõeline (ja ilmselt ka viimane) rannapäev. Ujumine, lesimine, võrkpall, siider, hea seltskond ja nii see käibki. Nüüd veits kõrbenud ja uhke selle üle:P

et siis täna nii!

Uskuge või mitte, aga 20kraadi basseinis on külmem kui meres, mõne inimesega jätkub juttu kauemaks kui kauaks ja JAH, ma elan tööl:) (mis siis et täna oli vaba päev) :)







+ tänu laulupeo kordusele on mul terve päeva kummitanud "Minu inimesed" ja "Puu on puude kõrgune"

Täna juhtus siis nii,

...et mul oli rekordkassa(H). Raini veidikese abiga, aga siiski. Töödraamadest ma isegi ei vaevu kirjutama.


Magama!

niisiis

Suprise-party läks täielikult korda ja ma tundsin, et mõnikord on mu ideed ka midagi väärt.
Samas avastasin ma täna, et inimesed on ikka tegelikult hoopis teissugused ja palju halvemad, kui ma oma pool-optimismis algselt näinud olen (näha olen tahtnud).

+ meie ühepäevasest akna-vahetus-rallist, sai kaks, sest ometigi ei tule töömehed õigeks ajaks ning ometigi ei tee nad piisavalt tööd ja OMETIGI on ainult ühel toal ilusti aknad korras (õnneks on see minu tuba:))

Homme jälle tööl ning 3 inimese asemel tööl 2 nagu tänagi. Johhaidiii ja elagu närvid!